Blogi

Emadepäev küll, aga kas oled toeks ka ülejäänud aasta?

Emadepäev on üks tore päev. Kindlasti pead sa oma ema ja ka vanaema sel päeval meeles. Ehk leiad aega külastusekski. Kuid kui palju tuleb ette sarnast kohtlemist kogu aasta jooksul ülejäänud päevadel?

Tõsi ta on, et alati ei ole võimalik teda toetada ja aidata. Kasvõi sõnadega. Ehk mõtled, et ta ei vajagi seda. Aga kujuta ette, kui sa sündisid, siis oli tema sinu jaoks olemas igal hetkel, kui seda vajasid. Püüdis anda endast parima, et saaksid täisväärtusliku elu. Nüüd on aeg ümber saanud ja meie perekonnaseaduse kohaselt oled sina see, kes peab tema eest hoolt kandma.

Sinu vastutada on see, et ta oleks emotsionaalselt õnnelik ning tagatud oleks ka hea füüsiline tervis. Palju mõtled sa tema heaolule igapäevaselt?

Mina mõtlen näiteks iga päev. Sest tal on raske. Samas ei tunne ma, et suudaksin talle piisavalt seetõttu tähelepanu pöörata. Niipalju, kui ta seda tegelikult vajab. Tähelepanu võrdub armastuse näitamisega.

Meie, Eesti inimesed, pole harjunud sõna „armastus“ väga kasutama, kuid Inglismaal ütleb isegi poemüüja igale ostjale „Hey, love!“. Ja sellele järgneb siiras naeratus. Ning naeratadki vastu. Ja elu on jälle rõõmsam. On tunda positiivsust. See tõstab emotsionaalset heaolu, mis omakorda hoiab ajukeemia stabiilsema, et toetada immuunsussüsteemi toimimist. Kas teadsid, et paljud füüsilised haigused saavad alguse stressist?

Tallinna keskhaigla on toonud välja faktid, mis on levinumad stressi põhjustajad:

·         liiga raske vaimne või kehaline töö

·         pingeline töine või kodune õhkkond

·         ületöötamine ja puudulik uni

·         tavapärase elurütmi ootamatu muutus

·         mure lähedase inimese pärast

·         iseenda või lähedase inimese raske haigus

Mis on emotsionaalse pinge esmased tundemärgid?

Südame-veresoonkonnasüsteem. Äkki tekkinud stress (nt tüli lähedasega) põhjustab südametöö kiirenemise ja südamelihase tugevamaid kokkutõmbeid. Korduvad stressiepisoodid võivad viia südameprobleemide tekkimiseni.

Luustiku-lihaskonnasüsteem. Stressis olles lähevad lihased pingesse. Pikaajaline lihaspinge võib tekitada valusid (näiteks peavalu, seljavalu). Hingamisteede süsteem. Stress võib kiirendada hingamist, kiire hingamine omakorda tekitada peapööritust ja tasakaaluhäireid.

Seedeelundite süsteem. Stress mõjutab söögiisu, stressis inimesed söövad palju rohkem või vähem kui tavaliselt. Stress võib esile kutsuda oksendamise ja isegi kõhuvalu ning mõjutada seedimist, põhjustades nii kõhulahtisust kui ka -kinnisust.

Reproduktiivsüsteem. Meestel võib stress halvendada testosterooni ja sperma tootmist ning põhjustada impotentsust. Naistel võib stress põhjustada menstruaaltsükli ärajäämist või ebaregulaarsust ja vähendada seksuaaliha.

Närvisüsteem. Stress põhjustab sageli unehäireid, ärevust, paanikahooge või depressiooni.

Loetletud tundemärkidele mitte tähelepanu pöörates võivad olla palju tõsisemad tagajärjed. Seetõttu on väga olulised armastavaid ja toetavaid suhteid lähedastega. Küll aga, nagu juba eelpool mainitud, ei ole alati aega, et igapäevaselt neile seda tuge pakkuda.

Tuues välja stressi tekkimise allikad oma lähedasele, kes mõtleb siis veel sinu enda peale? Me kõik vajame elus positiivset toetavat kätt. Olgu me siis noored või vanad. Kui juba päris vanad, siis ehk rohkemgi, kui julgeme seda tunnistada.

Mõelgem sellele ja olgem rohkem üksteisele toeks! Kavõi toetavate sõnadega, aga tähelepanu pöörates. Ja kui endal on ajaga raske ning koorem õlal, et emaga iga päev kohtuda ning aidata lõunasöök teha, poes käia või vajadusel isikuhooldusega,  siis CareMate aitab.

Uuri lähemalt, kuidas,  siit: https://www.caremate.ee/how

Stressi kohta rohkem infot: https://www.keskhaigla.ee/juhendid/Syda_A5_3bleed.pdf


Loe lisaks

Kas vahel tunned, et sooviksid vanematele abi, aga ei leia ise piisavalt aega?

Hoolimine ja üksteisele toeks olemine peaks olema perekonnas üks loomulikumaid asju. Paraku aga on meil kõikidel kiire ja pole alati piisavalt aega, et endalegi puhkehetke leida. 

Eesti perekonnaseaduse kohaselt on meil aga kõigil kohustus tagada lisaks oma lastele ka vanemate heaolu, kui nad jäävad vanaks. Kas lasta minna asjadel nii kaugele, kus tervis juba käest, või võiks pigem pakkuda tuge juba ennetavalt? 

Vajadusest lähtuv hooldusteenuste kompenseerimine omavalitsuste poolt laseks eakatel elada tuttavas keskkonnas edasi täisväärtuslikumat elu.

Küll aga pole Eestis loodud võimalust, et kohalikud omavalitsused piisaval määral aitaks. Tullakse appi alles siis, kui tagajärjed on juba tõsised, tehes seda kulukamalt, kui oleks olnud ennetus.

Kas tahame jääda ootama, kuni asjad päris hullud, et saada tasuta abi, või ärkame ja toetame oma vanemaid juba varem? Kas on meil piisavalt endal vabadust ja aega, et neile kavõi igapäevaselt seltsiks olla ja aidata lihtsamate toimingutega? 

Vahel tuleb ette, et selleks peaks teise linna või külasse sõitma, et nad ei tunneks end üksikuna. Vahel tunneme me isegi end üksikuna. 

Aga miks on siiski toe pakkumine kasvõi moraalselt väga oluline? Loe lähemalt Postimehest: 

https://tervis.postimees.ee/6626159/hooldaja-vajaduspohine-teenuste-huvitamine-laseks-eakal-kodus-edasi-elada?fbclid=IwAR3JBmhSKRM56f_x3YIw8vUB-HqgHSNhNpcVhYoYK5wAiVhgZBl92tky5nc 

CareMate hooleandjad õppivad psühholoogia kursusel toetavat ning ennetavat rolli, et pakkuda küll abikäsi, kuid suunates siiski abivajajaid olema võimalikult iseseisvad oma toimingutes.

Teenuste kohta, milles appi kutsuda, saad lugeda siit:  https://www.caremate.ee/services 
Loe lisaks

Kui keskea “rõõmud” kimbutavad

Heret Enden

Vahel on kõigil tunne, et enam lihtsalt ei jaksa ja aega napib. Üldiselt on inimese elukaar jaotunud neljaks. Neist teine etapp on pärast laps-noorukiiga, kus saavutatakse vaimne töövõime tipp. See on ka aeg, kus võivad inimesed oma läbielatud aastatele tagasi vaadates läbida ümberhindamise, mida kutsutakse keskeakriisiks.

Loe lisaks