Blogi

Kas pääsetee ka Sinu pere olukorrale hoolduse küsimuses?

Raigo lugu: ratastoolis mehe ja tema pere päästis täbarast olukorrast hooleandja

Maaleht kirjutas paari nädala eest üles CareMate'i kliendi Raigo loo. Jagame tema julgustavat kogemust ka oma blogis.


Erafirma leidis õnnetuse tagajärjel halvatuks jäänud mehele koduse abilise nädalaga, vald ei suutnud mitme aasta jooksul pakkuda muud kui hooldekodusse minekut.

“Ma lendasin,” kirjeldab Raigo Pappel kahe sõnaga 2015. aasta detsembripäeva, mis tema elu pöördumatult muutis. Ta ületas parajasti ülekäigurajal teed, kui kihutav auto talle otsa sõitis ning täisjõus mehe nagu lumehelbe õhku paiskas. Raigo maandus paarkümmend meetrit eemal vastu maad sellise matsuga, et kaelalülid murdusid. Sellest hetkest sai alguse elu ratastoolis.

Esimese poolaasta pärast õnnetust veetis mees haiglates ja taastusravikeskustes. Koju jõudnuna tuli silmitsi seista tõsiasjaga, et iseseisvalt ta enam hakkama ei saa. Elukaaslane käib aga täiskohaga tööl, ja lapsi, kelle abile võiks loota, paaril pole. Raigo vanemadki on surnud.

“Kuna minu noorem tütar hakkas toona alles kaheseks saama, oli mul võimalik olla lapsehoolduspuhkusel ning suurema osa ajast elasimegi siis Raigo juures. Aitasime ja hooldasime teda tema elukaaslasega kordamööda,” meenutab õde Pirje Pappel. Ka lähedal elanud vend käis sageli õhtuti abiks.

See aeg sai aga ruttu otsa – Pirjel tuli tööle tagasi minna, venna viis amet kaugemale ja neil polnud võimalik enam nii sageli Raigo juures käia.

Sestap pöördus mees abipalvega Rae valla poole. Sealt käidi olukorda hindamas ja pakuti, et ta võiks hooldekodusse minna. Läkski, kuid ei sobinud sealne elu – oma kodus, kui käiks abistaja, tundus ikka palju parem.

“Aga selle asemel, et leida keegi appi, soovitati naisel mees hoopis maha jätta, Raigol oma kodu müüa ning taas hooldekodusse kolida,” räägib Pirje Pappel. Olukord tundus väljapääsmatu.

Firma sündis kogemusest

Kuni Raigo teine õde, kes elab Eestimaa teises otsas, leidis ajakirjast Puutepunkt alles hiljuti uksed avanud firma kontaktid ja soovitas uurida, kas nad Jürisse ka teenustpakuvad.

Vähem kui nädalaga oli inimene, kes nõustus Raigole appi minema, leitud. Mõne nädala pärast käis hooleandjaid, vastavalt vajadusele, juba mitu.

“Ma olin hämmingus, võib öelda isegi, et vaimustuses – see firma tegi mõne päevaga ära töö, mida vald ei suutnud mitme aastaga,” ütleb Pirje Pappel. Lisaks olid inimesed, kes tänavu aprillis tema venda igapäevaelu toimingutes abistama asusid, alati rõõmsameelsed, entusiastlikud ja oskuslikud.

Praeguseks on viiekümne aastasel Raigol kujunenud väga hea klapp endast mõnevõrra noorema meessoost hooleandjaga. Pesemine, riietumine, tualetitoimingud, seisulaual seismine, voodist ratastooli ja tagasi tõstmine – kõik saavad kenasti tehtud. Kiire tegutsemisega hämmingut tekitanud ettevõte kannab nime CareMate ning selle taga seisab noor ja ettevõtlik naine Marion Teder.

“Mu vennal on Aspergeri sündroom. Ta vajab pidevat abi ja hooldust. Suhtelisel tnoorena surnud isa põdes skisofreeniat ja temagi ei saanud iseseisvalt hakkama. Ema elu kujunes kõige selle tõttu nii raskeks, et ta langes sügavasse depressiooni,” kirjeldab Marion olukorda, mis andis talle aastaid tagasi mõtte minna õppima sotsiaalpoliitikat– et oskaks sellistele situatsioonidele lahendusi välja pakkuda.

Kooli kõrvalt tuli aga ema-venda toetada ning tööl käia. Marion sattus Inglismaale ja seal hooleandjaks koduteenuseid pakkuvasse ettevõttesse. Mõneaastase töötamise, Eesti ja Inglismaa vahet sõitmise järel, kui asjad koduses Eestis tema meelest ikka veel nii palju arenenud polnud, et abi vajavatele inimestele oleks taskukohase hinnaga abi tagatud, asutas ta ise seda teenust pakuva ettevõtte.

CareMate on üsna omalaadne – seal töötavad hooleandjana inimesed, kelle põhitööks on hoopis midagi muud. Kolme lapse ema Kadri Valk näiteks on osalise tööajaga ametis Lihula muuseumi teadurina, CareMate’is aga hooleandja ja klienditöö koordinaatorina.

Hooleandja töö omapära ja võlu ongi tema sõnul see, et tööaega saab valida ja teha täpselt nii palju kui jaksad, millal saad ja soovid. Kadri käib regulaarselt abistamas kolme inimest, kes füüsilise puude või vanusest tingitud tervisehädade tõttu enam päris iseseisvalt igapäevaeluga toime ei tule. “Varem tegin ma hooleandjatööd umbes 15 tundi nädalas, nüüd vähem,” selgitab naine.

Koormuse saab ise valida

CareMate’is on ennast hooleandjana registreerinud 200 inimest, kuid kõik pole veel vajalikku õpet läbinud – aktiivselt tegutseb neist praegu 40. Mõned käivad hooleandjaks vaid paar korda kuus, teised aga aitavad iga päev mitut abivajajat.

Tavalisemad tööd on tubade koristamine, toidu soojendamine, söömise meeldetuletamine, kuid ka abi väljaskäimisel, kui klient soovib minna kohvikusse, näitusele, kontserdile, arsti juurde või poodi.

Kuna töö on osaajaline ja hooleandja saab koormuse ise valida, püsivad töötajad puhanud ja rõõmsameelsed, neil on jõudu ja jaksu aidata. Hommikust õhtuni täiskoormusega töötavad elukutselised hooldustöötajad põlevad aga sageli suhteliselt kiiresti läbi.

See töö annab mulle nii palju tagasi. Kui vaatan, milliste muredega inimesed, keda ma aitamas käin, iga päev rinda peavad pistma, tunduvad enda elumured selle kõige kõrval sageli täiesti tühised,” räägib Kadri Valk.

Tasuta lõunaid aga olemas ei ole ning ka CareMate’i teenus maksab. Tunni eest tuleb kliendil minimaalselt tasuda 10, Sellest võtab firma veidi teenuse veebiplatvormi administreerimise kuludeks ning ülejäänu kuulub hooleandjale.

Hooleandja tunnitasu miinimumiks on seatud 8 eurot (bruto). 2018. aastal pankades pakutavate ettevõtluskontode kaudu saavad hooleandjad oma makse hõlpsalt reguleerida ja tulumaksumäär, mis tuleb brutotasult tasuda, on 20 protsenti.

Raigo Pappeli sõnul on teenus talle taskukohane ning õde Pirjel ja elukaaslasel süda sel ajal, kui hooleandja koos temaga toimetab, tunduvalt rahulikum. “Ma ei pea muretsema tema pärast kogu aeg. Kindlasti vajaks ka Raigo elukaaslase hoolduskoormus vähendamist ja ma nüüd ei teagi, kas suudab vald mingi lahenduse leida või peame me veel tihedamini CareMate’st hooleandjat tellima,” on Pirje praeguäraootaval seisukohal.

Esialgu on ta vennale, kelle alakeha on täiesti halvatud ning veidi liiguvad vaid käed, hooleandja tellinud just nendeks päevadeks, kui mehe elukaaslane tööl on ning ka kellelgi teisel pole võimalik olnud Raigole appi minna. Tellimine on lihtne – seda saab teha internetis firma kodulehel www.caremate.ee. Seal samas saab täita ka sooviavalduse hooleandjaks hakkamise kohta.

Pirje Pappeli sõnul on nende senine kogemus CareMate’i hooleandjatega olnud väga positiivne. “Seal töötavad ääretult kenad ja abivalmis inimesed ning nendega suhtlemine on olnud väga meeldiv,” tõdeb ta ning lisab: “Ma küll südamest loodan, et mul endal kunagi ei teki sellist olukorda, mil peaksin hooleandjat vajama, aga kui see peaks juhtuma, siis julgeksin CareMate’ist tellida küll."

Link originaalloole: 
https://maaleht.delfi.ee/news/tervis/tervis/ratastoolis-mehe-ja-tema-pere-paastis-tabarast-olukorrast-hooleandja?id=86181661

Loe lisaks

Kas vahel tunned, et sooviksid vanematele abi, aga ei leia ise piisavalt aega?

Hoolimine ja üksteisele toeks olemine peaks olema perekonnas üks loomulikumaid asju. Paraku aga on meil kõikidel kiire ja pole alati piisavalt aega, et endalegi puhkehetke leida. 

Eesti perekonnaseaduse kohaselt on meil aga kõigil kohustus tagada lisaks oma lastele ka vanemate heaolu, kui nad jäävad vanaks. Kas lasta minna asjadel nii kaugele, kus tervis juba käest, või võiks pigem pakkuda tuge juba ennetavalt? 

Vajadusest lähtuv hooldusteenuste kompenseerimine omavalitsuste poolt laseks eakatel elada tuttavas keskkonnas edasi täisväärtuslikumat elu.

Küll aga pole Eestis loodud võimalust, et kohalikud omavalitsused piisaval määral aitaks. Tullakse appi alles siis, kui tagajärjed on juba tõsised, tehes seda kulukamalt, kui oleks olnud ennetus.

Kas tahame jääda ootama, kuni asjad päris hullud, et saada tasuta abi, või ärkame ja toetame oma vanemaid juba varem? Kas on meil piisavalt endal vabadust ja aega, et neile kavõi igapäevaselt seltsiks olla ja aidata lihtsamate toimingutega? 

Vahel tuleb ette, et selleks peaks teise linna või külasse sõitma, et nad ei tunneks end üksikuna. Vahel tunneme me isegi end üksikuna. 

Aga miks on siiski toe pakkumine kasvõi moraalselt väga oluline? Loe lähemalt Postimehest: 

https://tervis.postimees.ee/6626159/hooldaja-vajaduspohine-teenuste-huvitamine-laseks-eakal-kodus-edasi-elada?fbclid=IwAR3JBmhSKRM56f_x3YIw8vUB-HqgHSNhNpcVhYoYK5wAiVhgZBl92tky5nc 

CareMate hooleandjad õppivad psühholoogia kursusel toetavat ning ennetavat rolli, et pakkuda küll abikäsi, kuid suunates siiski abivajajaid olema võimalikult iseseisvad oma toimingutes.

Teenuste kohta, milles appi kutsuda, saad lugeda siit:  https://www.caremate.ee/services 
Loe lisaks

Meil on suitsiidiabi aga, kus on elujaatus? Abi ilma paranemise lootuseta elujaatajale.

Olen aastaid pidanud juurdlema nii tundlikul teemal, kui eutanaasia.

Eesti Lihasehaigete Seltsi esimees 22.01.2019

Minu jaoks on füüsis kõigest defektiga pakend, mis vaimusära seni tuhmistada suutnud ei ole. Kuigi tean, et enda olukord lihasehaigena kergemaks ei lähe. Olen pidanud Eesti Lihasehaigete Seltsi pikka aegse liikmena palju hääbumisi kõrvalt nägema.  Kui on mingigi võimalus edasi tegutsemiseks siin maapealses elus, siis ma seda ka kasutan. Mind tuleb sisuliselt jõuga teistpoolsuse ukse taha vedada.

Loe lisaks

Hooldus-Tinder CareMate alustas hooleandjate koolitustega

Innovatiivne hooldusplatvorm CareMate alustas hooleandjate koolitustega, et tagada kvaliteetne hooldusabi koduhooldusteenuse pakkumisel. Ergonoomikakoolitust viib läbi kulturist ja koolitaja Kaido Voogla ning esmaabikoolitust pakub mituteist aastat esmaabilektorina töötanud Jaana Palusaar.


Loe lisaks