Olete lugenud saripetturist Liis Haavlist, kes valib enda ohvriteks eakaid, pettes nendelt raha ja kinnisvara välja? Või hoopiski õuduslugusid hooldekodudest, kus seotakse eakad kinni ning kedagi ei huvita?
3. detsembril tähistame me ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Sel päeval võiks eelkõige mõelda sellele, kui paljudel meist tegelikult puue on (igal kümnendal), ja püüda mõista, et erinevate erivajaduste tõttu ei peaks keegi kõrvale jääma sotsiaalsest elust ja võimalustest tunda end hästi. Me ei tohiks lasta tekkida keskkonnal, kuhu liikumiserisustega inimesed ei pääse või esitada ametiasutuste infot viisil, mis on segadusse ajav, bürokraatlik ja inimesi ametite vahel jooksutav. Palju on tehtud, kuid palju on teha.
Intervjuu Marion Tederiga
Ettevõtte loonud Marion Teder töötab ise hooldajana Inglismaal. Nähes, kuidas inimene, kes on kaelast halvatud, saab tänu hooleandjale minna kas või teisele poole maakera, nautida kõike seda, mida muidu edukad inimesed, olla iseseisev ja kasutada oma maksimum potentsiaali, tekkis mõte luua Eestis samasugune süsteem – nii sai alguse CareMate.
Euroopa omastehooldajate ühenduse EuroCarers hinnangul on ligi 80% hoolduskoormusest ELi omaste ehk abikaasade, sugulaste ja sõprade kanda ning see töö on harilikult tasustamata. „Järeltulijad muidugi aitavad, aga neilgi on oma elu, omad lapsed, sageli kaugel, sageli välismaal,“ kirjutab tänane Postimehe juhtkiri (PM 16.10.2018).
Sotsiaalministeeriumi tellitud värskest uuringust selgub, et viimastel aastatel on hooldajate suitsiidide arv suurenenud ning aastatel 2006–2016 on endalt elu võtnud 22 hooldajat. Möödunud nädalal avatud hooldusplatvorm CareMate on loodud just selliste probleemide ennetamiseks.
Briti Tartes
Innovatsioon on tänapäeva ühiskonnas tavapärane nähtus. Pidevalt toimuvad muutused ja uute tehnoloogiliste rakenduste välja töötamine. Luuakse uusi võimalusi, mis avaldavad positiivset mõju ühiskonnale.
Heret Enden
Vahel on kõigil tunne, et enam lihtsalt ei jaksa ja aega napib. Üldiselt on inimese elukaar jaotunud neljaks. Neist teine etapp on pärast laps-noorukiiga, kus saavutatakse vaimne töövõime tipp. See on ka aeg, kus võivad inimesed oma läbielatud aastatele tagasi vaadates läbida ümberhindamise, mida kutsutakse keskeakriisiks.
