Seoses abikäte vahendamisega hooldusabi toiminguteks eakatele ja puuetega inimestele nende kodus, küsisime oma senistelt klientidelt ja  huvilistelt CareMate kasutamise kohta. Mis olid nende esimesed mõtted ja hirmud meie platvormi külastades?

Tänane olukord riigis on ametlikult eriolukord ning see tähendab paljudele riskirühmas inimestele täielikku isolatsiooni. 

Kui Sinul või kellelgi, keda tead või tunned, on peres inimene, kes on eakam või erivajadusega ja tegelikult võib olla ohustatud, palun anna meile teada ja tuleme appi! 

Eesmärk on vältida viiruse levikut lähedaste vahel. Soovime oluliselt vähendada riskigrupis olevate inimeste haigestumist, kuid samal ajal abivajajad hooldatud ja hoitud saada.

CareMate teel saab tellida hooleandjaid, kes tulevad koju pakkuma  hooldusabi ning vaimset tuge, kuid tihti ei ole võimalik selle eest näiteks tasuda ja lähedased on oma abivajaja pereliikme hooldamise enda peale võtnud. Sellega kaasneb kahjuks tihti mitmeid probleeme. Esiteks ei osata õigel ajal piisavalt olla oma lähedasele olemas. Teiseks on segunenud peresuhted, mille puhul tihti ei julgeta isegi küsida, kas abi on vaja? Võõra spetsialisti appi tulek võibki olla siinkohal parim lahendus. Kuid millist abi ja kuna peaks hakkama tellima?

Eestlasele on ju kohane, et püüaks ise nii palju pingutada ja hakkama saada, kuni hing on nööriga kaelas. Enne abi ei küsita, ka mitte oma laste käest. Aga kas peaks see nii olema, või tuleks tegelikult ikkagi vaadata endasse ja küsida abi juba palju varem?

Kohtan seoses oma tööga sageli inimesi, kes eri põhjustel vajavad igapäevaseks toimetulekuks abi. Mõne inimese elutee on lõppemas, mõne keha ei toimi enam täiel määral, teine vajab haigusest paranemiseks suhtlemist ja toetust. Kuidas saame ühiskonnana toetada neid, kes seda vajavad, arutleb CareMate'i kasutajatoega tegelev Kadri Valk.

Riik peaks panustama hoolekandesüsteemi, et ärgitada omastehooldajaid ennast teostama, kirjutab sotsioloog ja CareMate OÜ asutaja Marion Teder Eduka Eesti arvamuskonkursile saadetud loos.

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, kuidas inimesed elavad hästi ja Eesti majandus kasvab.  Kohati kummaline, et Reformierakond, kelle missioon oli Eesti viia 5 parima riigi hulka Euroopa Liidus, ei pidurdanud majanduse arengut Eestis kuidagi pärast võimu kaotust. Ärid kasvavad endiselt, palgad tõusevad, riigi toetused kasvavad sammhaaval. Aga miks oleme me ikkagi mingites asjades reitingute poolest kõige madalamal positsioonil?

Olles nüüd mõnda aega turul olnud, on meie jaoks ülimalt oluline tagasiside, mida kliendid teenuste tarbimisel jätavad. Sellest sõltub, kas kogu CareMate idee tasus ennast ära.

„Ma olen juba soliidses eas proua. Minu tööpäevad on juba läbikäidud, suuremad verstapostid elus on möödas. Paljud sõbrad on kahjuks meie seast juba lahkunud, lastel ja lapselastel on omad kiired tegemised. Kokkuvõtlikult pean tunnistama, et ma pole enam nii sotsiaalne nagu vanasti ja tunnen ennast väga üksi, mitte kellegiga pole enam rääkida.“ – neid samu mõtteid on CareMate hooleandjad kuulnud abivajajatelt korduvalt.

Olete lugenud saripetturist Liis Haavlist, kes valib enda ohvriteks eakaid, pettes nendelt raha ja kinnisvara välja? Või hoopiski õuduslugusid hooldekodudest, kus seotakse eakad kinni ning kedagi ei huvita?

Ettevõtte loonud Marion Teder töötab ise hooldajana Inglismaal. Nähes, kuidas inimene, kes on kaelast halvatud, saab tänu hooleandjale minna kas või teisele poole maakera, nautida kõike seda, mida muidu edukad inimesed, olla iseseisev ja kasutada oma maksimum potentsiaali, tekkis mõte luua Eestis samasugune süsteem – nii sai alguse CareMate.

Briti Tartes 

Innovatsioon on tänapäeva ühiskonnas tavapärane nähtus. Pidevalt toimuvad muutused ja uute tehnoloogiliste rakenduste välja töötamine. Luuakse uusi võimalusi, mis avaldavad positiivset mõju ühiskonnale.

Heret Enden

Vahel on kõigil tunne, et enam lihtsalt ei jaksa ja aega napib. Üldiselt on inimese elukaar jaotunud neljaks. Neist teine etapp on pärast laps-noorukiiga, kus saavutatakse vaimne töövõime tipp. See on ka aeg, kus võivad inimesed oma läbielatud aastatele tagasi vaadates läbida ümberhindamise, mida kutsutakse keskeakriisiks.