Tervisemured ja õnnetused tulevad sageli ootamatult, kuid võivad jääda meie elu kujundama pikaks ajaks. Olen ligi aastajagu tegutsenud hooleandjana ja kuulanud mitmeid abivajajate lugusid. On selge, et eelkõige vastutab  oma tervise ja heaolu eest inimene ise, lisaks on toetav roll tema perel. Täna elavad pereliikmed aga sageli üksteisest eraldi, mis teeb abistamise raskemaks. Suurem osa abivajajatest tunneb end seetõttu kahjuks oma murega üksi olevat. Abiks oleks riigi suurem tugi. Keerulises seisus on ka abivajajate pereliikmed, kes suure hoolduskoormuse tõttu ei saa käia tööl, tihti nende oma elu ja toimetused jäävad unarusse ning ähvardab läbipõlemine.

Riigi üks roll on inimest vajadusel läbi erinevate meetmete toetada. Inimeste toetamisel võiks aga riik või kohalik omavalitsus lähtuda iga inimese vajadustest, mitte kirjutada üldsõnalisi seadusi, mida saab tõlgendada kümnel eri moel. Kui naine, kes on panustanud terve elu nii oma perekonda, sünnitades ja kasvatades lapsi, kui ka ühiskonda läbi töö ning soovib viimased elupäevad veeta kodus, siis miks ei võimalda meie seadused seda? Kas tõesti sellest hetkest alates, kui inimene enam ühiskonnale piisavalt kasu ei too, kuulub ta ühiskonna prügikasti?

Kui pere on kaugel, on üheks alternatiiviks eraalgatuslik hooleandmisteenuste pakkuja CareMate, mille südameasjaks on kokku viia abivajajad ja hooleandjad. Eestis ei ole selline teenus küll niivõrd levinud kui lääneriikides, kuid näeme juba praegu  teenuse järele suurt vajadust ja nõudlust. Vananeva ühiskonna perspektiivi silmas pidades kasvab see veelgi.

Eesti inimese rahakott ei ole täna piisavalt paks, et osta igapäevaselt hooleandjate teenust. Küll saab aga siin appi tulla kohalik omavalitsus või ministeerium. Oleme täna aktiivselt otsimas koostöövõimalusi, et inimestel, kes sooviksid isiku- või koduhooldusteenuseid tellida, oleksid selleks soodsamad võimalused. Tuleb tunnistada, et see ei ole just lihtne ülesanne. Loodan siiralt, et ühel hetkel sellised võimalused tekivad, kuid kõige enam soovin, et kuulataks neid, kes kannatavad suure hoolduskoormuse või abi puuduse tõttu. Inimväärne elu kuulub kõigile.

Senini on olnud lahenduseks kaks võimalust. Üheks võimaluseks on paigutada oma kallis inimene kuhugi hooldekodusse, kus tegelikult pole teada mis kvaliteediga seal üldse inimeste eest hoolitsetakse. Teiseks võimaluseks on tuua ohvriks oma isiklik elu ja hakata ise abivajajale hooldajaks.

Kumbki variantidest ei tundu eriti ahvatlev ega õige. Keegi ei pea loobuma oma elust ja tegemistest ja keegi ei pea lahkuma olude sunnil oma kodust.

Nüüd aga on CareMate näol loodud veel kolmaski imeline võimalus. See on abiks neile inimestele kes vajavad tuge ja abi sellel raskel ajal. See on õlekõrs millest haarata. See on võimalus ja õigus elada oma elu. Nüüd ei pea enam keegi loobuma oma elust ja tegemistest ning keegi ei pea enam oma armsast kodust lahkuma.

Nii imeline on neid inimesi aidata, neile toeks olla. Mõnega sa puutud kokku ainult lühikest aega, aga juba selle üürikese ajaga jõuab ta jätta su südamesse suure jälje. Sa näed nende inimeste silmades rõõmu ja tänulikkust ja see on parim tasu mis nad sulle anda saavad. Tehes head kellelegi kes seda sinult ootab ja vajab, annab hea tunde sulle endale ja teeb sind palju õnnelikumaks inimeseks, kui sa seda siiani oled olnud. Ega siis asjata ole öeldud et andmisrõõm on palju suurem kui saamisrõõm.

Niisiis ….. andke rõõmuga ja see tuleb teile kümnekordselt tagasi !"

Lõpetatuna Sotsioloogia eriala Tartu Ülikoolis, kus arutletakse ühiskonna toimimise kõikide aspektide koosmõju üle, on võimalik teha väga lihtsad järeldused. Raha ei ole alati kõige tähtsam asi, mis inimesed õnnelikuks teeb. Selleks on tegelikult jätkusuutlik keskkond. Ma ei ütle nüüd seda, et raha poleks üldse vaja, ei, aga pean silmas siinkohal igapäevaelu keskkonna mõju, milles me elame. Elanud ise Inglismaal, Norras ja Soomes, olen tihti mõelnud sellele, miks ma ikka ja jälle siin Eestis ei suuda õnnelikult asju ajada? Selleks, et riik saaks kasvada, on vaja õnnelikke inimesi. Mis toob rahulolu hinge? Tegelikult on selleks turvatunne ja head suhted lähedastega. Turvatunne, et kui midagi juhtub, oleks abi võtta.

Olles ise kogenud vajadust kasutada riigi poolt pakutavaid tugiteenuseid, võiksin mina küll öelda, et enamikuga loetelust Eestis rahule jääda ei saa. Tunnen ikka hirmu tuleviku ees, kui vajan sotsiaalhoolekandest abi.  Mis peaks juhtuma, kui ema jääb olukorda, kus ise enam endaga hakkama ei saa? Meil kõigil on vanemad ja üks hetk peame sellega silmitsi seisma. Hirmutav on see praegune vähene KOVi poolne toetus, mis mõnes kohas 17 ja Tallinnas 100 eurot kuus. Kes peaks sellega ära elama? Ja seda antakse ka ainult juhul, kui tulen ära töölt. Järelikult- tugi pole piisav. Peab ise hakkama saama. Tuleb hirmuga leida koht kõrgepalgaliste seas, et võimaldada erateenuseid.

Kuna oleme väga väike riik, on süsteeme, mille kõige toetuseks raha vaja, ääretult palju. Nõustun igati, et maksumaksjaid on vähe ja seega raha piisavalt ei laeku. Mida rohkem oleks tööealist rahvast, seda suurem oleks maksulaekumine. Samas, kuidas rahvast juurde saada? Üks võimalus on kindlasti soodustada tuge, mida riik pakub, et indiviididel lasta ennast üles ehitada. Sellega seoses on laste saamist igati toetama hakatud. Aga kõik me ju teame, et rahvastik vananeb. Elatakse kauem, haigusi on rohkem ja pensionisüsteem on kukkumas kokku. Seega tekib küsimus, milliseid teenuseid peaks riik kindlasti veel toetama?

Leian, et õigetele asjadele rõhku pannes on kindlasti võimalik edu kasvatada. Tunnen, et just toe tagamine, et hirmuta ennast teostada, on asi, mida Eesti riik vajab. Seega tuleb panustada tugevalt hoolekandesüsteemi. Ja seda mitte nii, et anname alkohoolikutele mõned sendid suuremaid toetusi, vaid hoopis motiveerimisega.

Milles võiks seisneda motivatsioonipakett? Üks võimalus oleks peredele KOVi poolt tasuta abikäte pakkumist. Meil on üle 158 000 puuetega inimese, kellest Sotsiaalindlustusameti andmetel on vanemaealisi 82 000. Mõelge nende peredele ja lähedastele. Kui näiteks pooletunnisteks visiitideks, hommikul ja õhtul, saaks abikäsi mähkmevahetusel,  saaks omastehooldajad, kes on lõksus, abi oma vanematele, et minna kuhugile kursusele ja toast välja. Et nende lähedasel oleks silm peal. Ja lõunapausil rohudki võetud ning söök söödud. Seda saab teha läbi teenuste, mida KOVi kaudu tuleks rohkem rahastada. Kuna teame, et aeg on kalleim vara ning kellegi teise eest hoolitsemine, kes ise endaga hakkama ei saa, on vastutusrikas ja raske töö, ei saa me loota, et abipakkujad teeksid seda tasuta. Seega tuleb neile pakkuda võimalust teenida inimväärset tasu.

Teiseks on loomulikult oluline tagada ka abivahendid, nagu tõstukid, libilinad, õiged madratsid, et kodus turvaliselt elada. Näiteks  INVARU on firma, mis pakub vahendeid, aga vaadates omaosaluse hinda nende soetamiseks ning inimeste teadmatust abivahendite vajadusest ja sealjuures nende kohale toimetamise keerukust, tekib küsimus, oleme me ikka E-riik või mitte?

Jõuamegi võtmeni. Toetades KOVi poolt inimesi abikäte ja vahenditega,  kui nad abi saades eneseteostusele pühenduvad, oleks motivatsioon Eesti elanikele. Ja nii me majandust ka kasvataks. Ennetaksime väga paljude inimeste läbipõlemise ohtu ja haigestumist, pakkudes võimalust turvatundeks, et õnnelikult ennast teostada. Oli rõõm tõdeda, et ka president pidas neid mõtteid tähtsaks ja tõi omastehooldajate toetamise Vabariigi aastapäeva kõnes esile.

Kirjutab veebirakenduse  www.caremate.ee, asutaja, Marion Teder. CareMate`i eesmärk on vahendada kodu- ja isikuhooldusteenuseid professionaalsetelt hooldajatelt vanemaealistele ja erivajadustega inimestele, et leevendada paljude perede hoolduskoormuse muret.

Kes on meie kliendid?

Enamus kliente, kes CareMate teenuseid tellivad, tellivad neid hommikuti ja lõunati. On kahte sorti inimesi, kes tellimusi teevad. On neid, kes vajavad abi endale ja on ka neid, kes tellivad isikuhooldusteenuseid oma vanematele.

Aga mida nad asjast arvavad?

Kes tellivad hooldust endale, tunnevad end iseseisvalt ja on ülimalt rõõmsad, et meie poolt saadetud inimesed on professionaalsed ja sealjuures ka julged võõrasse koju tulema. On jäänud kõrva, et teenuse osutajad on nii hoolivad, et tahetakse kogu aeg meie abilisi enda ümber. Usume seda, kuna enamus tellijaid on jäänud CareMate püsiklientideks. J

Mõned inimesed on otsustanud abi tellida, kui on tunne, et nende vanemal pole enam kaua siin ilmas elada jäänud. See hetk on elus kindlasti kõigile pereliikmetele raske. Peamine põhjus, miks meid eelistatakse, on see, et hooleandjad on väga empaatilised ja mõistvad. Meile on öeldud, et see on neile suureks südame kergenduseks, et ei pea hakkama viimasel hetkel otsima oma lähedasele suremiseks palatikohta. Inimene saab minna rahus, oma lähedaste keskel, oma kodus. Väärikalt! Ta on hoitud. Meie hooleandjad hoiavad!

Peamine põhjus, miks CareMate eelistatakse, on aga justnimelt ettevalmistus, mille oleme kiirkursusena platvormil teenuseid osutavatele abilistele loonud. Kõik, kes soovivad abi pakkuda ja hooldaja kutset ei oma, peavad läbima koolituse, kusjuures vähemalt 80% positiivsena. Need, kes seda läbida ei suuda, meie kaudu teenuseid osutama ei asu. Lisaks kontrollime ka tausta ning tervist. Hoiame oma kvaliteeti teadlikult väga kõrgel.  Meie mentaliteet on- käitu teistega nii, nagu soovid, et sinuga käitutakse!

Hetkel teenindame igapäevaselt keskeltläbi 30 klienti. Kuna hooleandjaks tulemise soov on väga populaarne, iga kuu on uued kursused ja abikätest puudust pole, on uued kliendid oodatud julgelt liituma.