Kohtan seoses oma tööga sageli inimesi, kes eri põhjustel vajavad igapäevaseks toimetulekuks abi. Mõne inimese elutee on lõppemas, mõne keha ei toimi enam täiel määral, teine vajab haigusest paranemiseks suhtlemist ja toetust. Kuidas saame ühiskonnana toetada neid, kes seda vajavad, arutleb CareMate'i hooleandja Kadri Valk.

Tänane olukord riigis on ametlikult eriolukord ning see tähendab paljudele riskirühmas inimestele täielikku isolatsiooni. 

Kui Sinul või kellelgi, keda tead või tunned, on peres inimene, kes on eakam või erivajadusega ja tegelikult võib olla ohustatud, palun anna meile teada ja tuleme appi! 

Eesmärk on vältida viiruse levikut lähedaste vahel. Soovime oluliselt vähendada riskigrupis olevate inimeste haigestumist, kuid samal ajal abivajajad hooldatud ja hoitud saada.

Meie blogi jälgijad teavad, et Raigost oleme juttu teinud varemgi. Möödunud aasta maikuus avaldas Maaleht nüüdseks meie pikaaegseks kliendiks kujunenud mehe õnnetust saatusest mõtlevapaneva artikli, mida jagasime ka enda lehel.

CareMate teel saab tellida hooleandjaid, kes tulevad koju pakkuma  hooldusabi ning vaimset tuge, kuid tihti ei ole võimalik selle eest näiteks tasuda ja lähedased on oma abivajaja pereliikme hooldamise enda peale võtnud. Sellega kaasneb kahjuks tihti mitmeid probleeme. Esiteks ei osata õigel ajal piisavalt olla oma lähedasele olemas. Teiseks on segunenud peresuhted, mille puhul tihti ei julgeta isegi küsida, kas abi on vaja? Võõra spetsialisti appi tulek võibki olla siinkohal parim lahendus. Kuid millist abi ja kuna peaks hakkama tellima?

Miks on üldse abi vaja ja kas me tegelikult ikkagi väärime seda? Olen selle üle palju mõelnud. Minultki on küsitud, kas oleksin iseenda klient? Mida see sisuliselt tähendab? Millal on see hetk, kus tegelikult oleks õige paluda endale toeks abilisi?

Emadepäev on üks tore päev. Kindlasti pead sa oma ema ja ka vanaema sel päeval meeles. Ehk leiad aega külastusekski. Kuid kui palju tuleb ette sarnast kohtlemist kogu aasta jooksul ülejäänud päevadel?

Hoolimine ja üksteisele toeks olemine peaks olema perekonnas üks loomulikumaid asju. Paraku aga on meil kõikidel kiire ja pole alati piisavalt aega, et endalegi puhkehetke leida. 

Eesti perekonnaseaduse kohaselt on meil aga kõigil kohustus tagada lisaks oma lastele ka vanemate heaolu, kui nad jäävad vanaks. Kas lasta minna asjadel nii kaugele, kus tervis juba käest, või võiks pigem pakkuda tuge juba ennetavalt? 

Õhtuleht kirjutas CareMate asutaja mõtetest: "Eestlase jaoks tekitab võõrastelt, sh palgatud hooleandjalt, abi küsimine mõningast ebamugavust. See on meie jaoks nagu uhkuse asi, et pere ise viimase piirini pingutades lähedase eest hoolitseks. See võib aga viia läbipõlemiseni, kaasnev stress viib omakorda immunsuse langemiseni, see omakorda haigusteni… Olles ise töötanud aastaid hooleandjana Eestist eemal, leian, et võiksime oma suhtumist muuta. Abi küsimine ei ole häbiasi. On igati mõistlik kutsuda enda või lähedaste eest hoolitsema inimesed, kel on vajalikud oskused ja teadmised. Enda lähedase eest hoolitsemiseks abikäte leidmine on enda eest hoolitsemine ja investeering enda tervisesse." 

Kogu artikkel:  https://www.ohtuleht.ee/956418/marion-teder-liiga-suur-osa-hoolduskoormusest-jaab-perede-kanda

Kohtan seoses oma tööga sageli inimesi, kes eri põhjustel vajavad igapäevaseks toimetulekuks abi. Mõne inimese elutee on lõppemas, mõne keha ei toimi enam täiel määral, teine vajab haigusest paranemiseks suhtlemist ja toetust. Kuidas saame ühiskonnana toetada neid, kes seda vajavad, arutleb CareMate'i kasutajatoega tegelev Kadri Valk.

Meil kõigil on sama palju aega, kuid igapäevaseid tegemisi ja toimetusi kipub vahel nii palju olema, et unustame iseenda ja oma lähedasedki.

Meil kõigil on kokkupuuted elus vanavanematega ja vanemad, kes tegelikult väga sooviksid, et neilegi aega abi pakkuda jaguks. Vahel lausa igapäevaselt. 

Tihti peidame me Eestis end justkui kardinate taha, et mitte seista silmitsi omastehoolduse probleemiga ja nii jäävad meie vanemad lähedased oma murega tegelikult üksi. Nad ei taha meile sellest muidugi rääkida, sest pelgavad koormaks olla. 

CareMate`l oli au käia Vikkerraadio uues huvitavas jutusaates nimega Öövalve, et arutleda omastehoolduse teemal ning vastata inimeste küsimustele, kes saatesse otse helistada soovisid






Kui sinulgi on tekkinud CareMate`le küsimusi, siis võta julgelt ühendust!

Saadet saab järele kuulata järgnevalt lingilt:
https://vikerraadio.err.ee/919294/oovalve-omastehooldus  

Viimasel ajal on rohkem hakatud pöörama tähelepanu varem märkamata jäänud kitsaskohtadele Eesti abivajajate hulgas. Omastehooldusest ja hoolduskoormusest CareMate asutajana isikliku näite põhjal. Kui tavapärane see on? Kirjeldan oma isiklikku kogemust Aspergeri sündroomiga, mis on kõigest üks pisike eripära kõigi erinevate haiguste ja puuete keskel. 

Riik peaks panustama hoolekandesüsteemi, et ärgitada omastehooldajaid ennast teostama, kirjutab sotsioloog ja CareMate OÜ asutaja Marion Teder Eduka Eesti arvamuskonkursile saadetud loos.

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, kuidas inimesed elavad hästi ja Eesti majandus kasvab.  Kohati kummaline, et Reformierakond, kelle missioon oli Eesti viia 5 parima riigi hulka Euroopa Liidus, ei pidurdanud majanduse arengut Eestis kuidagi pärast võimu kaotust. Ärid kasvavad endiselt, palgad tõusevad, riigi toetused kasvavad sammhaaval. Aga miks oleme me ikkagi mingites asjades reitingute poolest kõige madalamal positsioonil?

Olles nüüd mõnda aega turul olnud, on meie jaoks ülimalt oluline tagasiside, mida kliendid teenuste tarbimisel jätavad. Sellest sõltub, kas kogu CareMate idee tasus ennast ära.

Olen aastaid pidanud juurdlema nii tundlikul teemal, kui eutanaasia.

Eesti Lihasehaigete Seltsi esimees 22.01.2019

Minu jaoks on füüsis kõigest defektiga pakend, mis vaimusära seni tuhmistada suutnud ei ole. Kuigi tean, et enda olukord lihasehaigena kergemaks ei lähe. Olen pidanud Eesti Lihasehaigete Seltsi pikka aegse liikmena palju hääbumisi kõrvalt nägema.  Kui on mingigi võimalus edasi tegutsemiseks siin maapealses elus, siis ma seda ka kasutan. Mind tuleb sisuliselt jõuga teistpoolsuse ukse taha vedada.

Olete lugenud saripetturist Liis Haavlist, kes valib enda ohvriteks eakaid, pettes nendelt raha ja kinnisvara välja? Või hoopiski õuduslugusid hooldekodudest, kus seotakse eakad kinni ning kedagi ei huvita?

Kas olete mõelnud päevale, kui üksi enam hakkama ei saa? Kas läheksite ise või saadaksite oma lähedase hooldekodusse? Kui oleks häid hooldajaid saada, kas usaldaksite enda või oma lähedase tema hoolde?

Peamine küsimus, mis kajas läbi ruumi oli-

 „Kuidas ma saan usaldada võõrast inimest enda koju?“

See on täiesti õigustatud küsimus, eriti kui tuletada meelde meedias kõlanud hirmulugusid hooleandjatest, kes kasutavad teisi inimesi ära. Kuidas siis õigupoolest ikkagi saab?

Euroopa omastehooldajate ühenduse EuroCarers hinnangul on ligi 80% hoolduskoormusest ELi omaste ehk abikaasade, sugulaste ja sõprade kanda ning see töö on harilikult tasustamata. „Järeltulijad muidugi aitavad, aga neilgi on oma elu, omad lapsed, sageli kaugel, sageli välismaal,“ kirjutab tänane Postimehe juhtkiri (PM 16.10.2018).

Brit Kerbo
Vananeva rahvastiku tingimustes on üheks ühiskonna väljakutseks, kuidas tagada väärikus eakatele, kes vajavad elukaare lõpul tuge ja hoolt nii igapäevatoimetustes kui ka suuremate terviseprobleemide korral.

Sotsiaalvaldkonna eelarve on rahvastiku vanuselise jaotuse tõttu üha suurema surve all ja hiljuti meedias laineid löönud mõte, justkui vajaks me kõik eluõhtul hooldekodu kohta, ei kannata kriitikat. Pigem tuleb fookus seada sellele, kuidas inimene saab võimalikult kaua olla oma koduses keskkonnas ning kasutada abiteenust vastavalt vajadusele.