Blogi

ABI KÜSIMINE POLE HÄBIASI

Õhtuleht kirjutas CareMate asutaja mõtetest: "Eestlase jaoks tekitab võõrastelt, sh palgatud hooleandjalt, abi küsimine mõningast ebamugavust. See on meie jaoks nagu uhkuse asi, et pere ise viimase piirini pingutades lähedase eest hoolitseks. See võib aga viia läbipõlemiseni, kaasnev stress viib omakorda immunsuse langemiseni, see omakorda haigusteni… Olles ise töötanud aastaid hooleandjana Eestist eemal, leian, et võiksime oma suhtumist muuta. Abi küsimine ei ole häbiasi. On igati mõistlik kutsuda enda või lähedaste eest hoolitsema inimesed, kel on vajalikud oskused ja teadmised. Enda lähedase eest hoolitsemiseks abikäte leidmine on enda eest hoolitsemine ja investeering enda tervisesse." 

Kogu artikkel:  https://www.ohtuleht.ee/956418/marion-teder-liiga-suur-osa-hoolduskoormusest-jaab-perede-kanda
Loe lisaks

Kas vahel tekib südamesopis süütunne hoolimatusest vanemate ees?


Enamus inimesi meist omavad eredaid mälestusi vanavanematest ja nende vanematestki. Tihti tahame meelde tuletada ilusaid hetki, kus lapsena saime käia külas nii, et vanaema tegi moosi või küpsetas meile ahjus midagi suurepäraselt lõhnavat. Mu ema ikka rääkis lugusid sellest, kuidas purukook oli tema lemmikuid ja teeb seda tänagi vahetevahel meile, et tuletada meelde oma esivanemate valmistatud kodusooja maitseelamust.

.


Aga, nagu ajaga kaasas käib, tuli temalgi kätte raske aeg, mil ema tädi ja vanaema vajasid ise hoolt. Perele tundus loogiline otsustada, et mu ema hoolitseb nende eest. Kolis nende juurde elama, tuli ära töölt ja pühendus kahe vanema naise hoidmisesse. Nii jäi tal omal pooleli kool ning kõrgharidust omandamata oli hiljem väga raske uuesti reele saada. Tuli minna kergema vastupanu teed, asudes tööle tehasesse, kus maksti väga madalat palka. Püüdes elujärje paranemiseks leida abikaasa- sest abiks ju kaasad olema peakski ja sai lapsedki (mu õe ja minu), kuid meestega läks kehvasti. Osutusid teisedki saamatuteks alkohoolikuteks siin ühiskonnas. Ja nii oli ema krapsti jälle raskes olukorras- üksi kahe tütrega lihttöö palgaline. Ja nii on see tegelikult põlvkonniti Eestis olnud. Kas tuleb tuttav ette? See tundub justkui iseenesest mõistetav, et naised pidid pingutama palju rohkem, kui mehed.

Muidugi pole üllatus, et nüüd on kätte jõudnud aeg, kus ühiskonnamuutus on olnud nii tugev, et peresuhted ongi üleüldiselt ajas muutunud. Enam ei püsi paarid kaua koos. Ehk on viga infoajastu poolt loodud võimalustes nagu Tinder ja muud tutvumisportaalid? Need on taganud niivõrd kerge ligipääsetavuse uute inimestega tutvumiseks, et mehe ja naisevahelised edukadki suhted on muututud ilma igasuguste muude iseärasusteta pinnapealseks ning rikutud on sügavamad tähendused. Kui on kerge leida uus ja huvitav, siis milleks süveneda probleemidega vanasse?

See on paratamatus, aga kas ka halb? Ise me ju tahtsime seda vabadust ja võrdõiguslikkust. Ja nüüd on see käes. Ühelt poolt on loodud väga head võimalused naistele end teostada. Samuti pere loomiseks, toetades rahaliselt laste saamist ja lapsehoolduspuhkuseid.

Teiselt poolt aga- inimese elukaar kestab ju sünnist surmani!

Kõik me ju teame, et vananedes on samuti vaja kõrvalist tuge, kuna liigesed muutuvad hapramaks. Samuti on meil ümber palju muid tegureid: insult, kroonilised haigused, vähk. On puudeid ja on üksindusest tulenevat depressiooni.

Seda kõike on nii palju, mis ütleb, et me tahame olla maru iseseisvad, aga vajame sealjuures tegelikult ikkagi kõrvalist tuge. Ja see loobki justkui koorma õlale oma lähedastele, mis omakorda tekitab varjatud süütunnet.

Aga kas me ei tahaks tagasi aega, mida tundsime lapsena, kus vanaema külas käisime koogi söömiseks? Kus saaks hingerahu, et tegeleda iseenda arenguga? CareMate ongi loodud selleks, et tulla siinkohal appi.  

Mine tea, ehk ootavad meie vanemad tegelikult seda abi, aga ei tihka küsida, kuna ei taha tunda, et on koormaks? Ega ei taha ka meie endale võtta seda vastutust, kui nendega peaks midagi juhtuma. Ja samas jääb alati puudu ajast, et olla nende jaoks alati olemas. Ehk tasub rääkida oma vanematele sellest, kuidas nüüd on võimalik tellida hooleandjaid, kes tulevad koju pakkuma tuge, et kergendada kõigi koormat hinges?  Uuri CareMate võimaluste kohta vajutades lehe üleval oleval menüüribal „Kuidas töötab“ ja ole julge proovima!




Loe lisaks

Ma tunnen ennast nii üksi..

„Ma olen juba soliidses eas proua. Minu tööpäevad on juba läbikäidud, suuremad verstapostid elus on möödas. Paljud sõbrad on kahjuks meie seast juba lahkunud, lastel ja lapselastel on omad kiired tegemised. Kokkuvõtlikult pean tunnistama, et ma pole enam nii sotsiaalne nagu vanasti ja tunnen ennast väga üksi, mitte kellegiga pole enam rääkida.“ – neid samu mõtteid on CareMate hooleandjad kuulnud abivajajatelt korduvalt.


Loe lisaks

Meil on suitsiidiabi aga, kus on elujaatus? Abi ilma paranemise lootuseta elujaatajale.

Olen aastaid pidanud juurdlema nii tundlikul teemal, kui eutanaasia.

Eesti Lihasehaigete Seltsi esimees 22.01.2019

Minu jaoks on füüsis kõigest defektiga pakend, mis vaimusära seni tuhmistada suutnud ei ole. Kuigi tean, et enda olukord lihasehaigena kergemaks ei lähe. Olen pidanud Eesti Lihasehaigete Seltsi pikka aegse liikmena palju hääbumisi kõrvalt nägema.  Kui on mingigi võimalus edasi tegutsemiseks siin maapealses elus, siis ma seda ka kasutan. Mind tuleb sisuliselt jõuga teistpoolsuse ukse taha vedada.

Loe lisaks

Eakad on ühiskonnas ainult koormaks!

CareMate viis läbi uuringu, mille ülesanne oli teada saada, mida eakad ise arvavad, kas või kui palju oleks abi igapäevaselt vaja. Kõik mis me kuulsime oli absoluutselt südant lõhestav!
Loe lisaks

CareMate hooldusplatvorm – kellele ja milleks?

Intervjuu Marion Tederiga

Ettevõtte loonud Marion Teder töötab ise hooldajana Inglismaal. Nähes, kuidas inimene, kes on kaelast halvatud, saab tänu hooleandjale minna kas või teisele poole maakera, nautida kõike seda, mida muidu edukad inimesed, olla iseseisev ja kasutada oma maksimum potentsiaali, tekkis mõte luua Eestis samasugune süsteem – nii sai alguse CareMate.

Loe lisaks