Blogi

Kas pääsetee ka Sinu pere olukorrale hoolduse küsimuses?

Raigo lugu: ratastoolis mehe ja tema pere päästis täbarast olukorrast hooleandja

Maaleht kirjutas paari nädala eest üles CareMate'i kliendi Raigo loo. Jagame tema julgustavat kogemust ka oma blogis.


Erafirma leidis õnnetuse tagajärjel halvatuks jäänud mehele koduse abilise nädalaga, vald ei suutnud mitme aasta jooksul pakkuda muud kui hooldekodusse minekut.

“Ma lendasin,” kirjeldab Raigo Pappel kahe sõnaga 2015. aasta detsembripäeva, mis tema elu pöördumatult muutis. Ta ületas parajasti ülekäigurajal teed, kui kihutav auto talle otsa sõitis ning täisjõus mehe nagu lumehelbe õhku paiskas. Raigo maandus paarkümmend meetrit eemal vastu maad sellise matsuga, et kaelalülid murdusid. Sellest hetkest sai alguse elu ratastoolis.

Esimese poolaasta pärast õnnetust veetis mees haiglates ja taastusravikeskustes. Koju jõudnuna tuli silmitsi seista tõsiasjaga, et iseseisvalt ta enam hakkama ei saa. Elukaaslane käib aga täiskohaga tööl, ja lapsi, kelle abile võiks loota, paaril pole. Raigo vanemadki on surnud.

“Kuna minu noorem tütar hakkas toona alles kaheseks saama, oli mul võimalik olla lapsehoolduspuhkusel ning suurema osa ajast elasimegi siis Raigo juures. Aitasime ja hooldasime teda tema elukaaslasega kordamööda,” meenutab õde Pirje Pappel. Ka lähedal elanud vend käis sageli õhtuti abiks.

See aeg sai aga ruttu otsa – Pirjel tuli tööle tagasi minna, venna viis amet kaugemale ja neil polnud võimalik enam nii sageli Raigo juures käia.

Sestap pöördus mees abipalvega Rae valla poole. Sealt käidi olukorda hindamas ja pakuti, et ta võiks hooldekodusse minna. Läkski, kuid ei sobinud sealne elu – oma kodus, kui käiks abistaja, tundus ikka palju parem.

“Aga selle asemel, et leida keegi appi, soovitati naisel mees hoopis maha jätta, Raigol oma kodu müüa ning taas hooldekodusse kolida,” räägib Pirje Pappel. Olukord tundus väljapääsmatu.

Firma sündis kogemusest

Kuni Raigo teine õde, kes elab Eestimaa teises otsas, leidis ajakirjast Puutepunkt alles hiljuti uksed avanud firma kontaktid ja soovitas uurida, kas nad Jürisse ka teenustpakuvad.

Vähem kui nädalaga oli inimene, kes nõustus Raigole appi minema, leitud. Mõne nädala pärast käis hooleandjaid, vastavalt vajadusele, juba mitu.

“Ma olin hämmingus, võib öelda isegi, et vaimustuses – see firma tegi mõne päevaga ära töö, mida vald ei suutnud mitme aastaga,” ütleb Pirje Pappel. Lisaks olid inimesed, kes tänavu aprillis tema venda igapäevaelu toimingutes abistama asusid, alati rõõmsameelsed, entusiastlikud ja oskuslikud.

Praeguseks on viiekümne aastasel Raigol kujunenud väga hea klapp endast mõnevõrra noorema meessoost hooleandjaga. Pesemine, riietumine, tualetitoimingud, seisulaual seismine, voodist ratastooli ja tagasi tõstmine – kõik saavad kenasti tehtud. Kiire tegutsemisega hämmingut tekitanud ettevõte kannab nime CareMate ning selle taga seisab noor ja ettevõtlik naine Marion Teder.

“Mu vennal on Aspergeri sündroom. Ta vajab pidevat abi ja hooldust. Suhtelisel tnoorena surnud isa põdes skisofreeniat ja temagi ei saanud iseseisvalt hakkama. Ema elu kujunes kõige selle tõttu nii raskeks, et ta langes sügavasse depressiooni,” kirjeldab Marion olukorda, mis andis talle aastaid tagasi mõtte minna õppima sotsiaalpoliitikat– et oskaks sellistele situatsioonidele lahendusi välja pakkuda.

Kooli kõrvalt tuli aga ema-venda toetada ning tööl käia. Marion sattus Inglismaale ja seal hooleandjaks koduteenuseid pakkuvasse ettevõttesse. Mõneaastase töötamise, Eesti ja Inglismaa vahet sõitmise järel, kui asjad koduses Eestis tema meelest ikka veel nii palju arenenud polnud, et abi vajavatele inimestele oleks taskukohase hinnaga abi tagatud, asutas ta ise seda teenust pakuva ettevõtte.

CareMate on üsna omalaadne – seal töötavad hooleandjana inimesed, kelle põhitööks on hoopis midagi muud. Kolme lapse ema Kadri Valk näiteks on osalise tööajaga ametis Lihula muuseumi teadurina, CareMate’is aga hooleandja ja klienditöö koordinaatorina.

Hooleandja töö omapära ja võlu ongi tema sõnul see, et tööaega saab valida ja teha täpselt nii palju kui jaksad, millal saad ja soovid. Kadri käib regulaarselt abistamas kolme inimest, kes füüsilise puude või vanusest tingitud tervisehädade tõttu enam päris iseseisvalt igapäevaeluga toime ei tule. “Varem tegin ma hooleandjatööd umbes 15 tundi nädalas, nüüd vähem,” selgitab naine.

Koormuse saab ise valida

CareMate’is on ennast hooleandjana registreerinud 200 inimest, kuid kõik pole veel vajalikku õpet läbinud – aktiivselt tegutseb neist praegu 40. Mõned käivad hooleandjaks vaid paar korda kuus, teised aga aitavad iga päev mitut abivajajat.

Tavalisemad tööd on tubade koristamine, toidu soojendamine, söömise meeldetuletamine, kuid ka abi väljaskäimisel, kui klient soovib minna kohvikusse, näitusele, kontserdile, arsti juurde või poodi.

Kuna töö on osaajaline ja hooleandja saab koormuse ise valida, püsivad töötajad puhanud ja rõõmsameelsed, neil on jõudu ja jaksu aidata. Hommikust õhtuni täiskoormusega töötavad elukutselised hooldustöötajad põlevad aga sageli suhteliselt kiiresti läbi.

See töö annab mulle nii palju tagasi. Kui vaatan, milliste muredega inimesed, keda ma aitamas käin, iga päev rinda peavad pistma, tunduvad enda elumured selle kõige kõrval sageli täiesti tühised,” räägib Kadri Valk.

Tasuta lõunaid aga olemas ei ole ning ka CareMate’i teenus maksab. Tunni eest tuleb kliendil minimaalselt tasuda 10, Sellest võtab firma veidi teenuse veebiplatvormi administreerimise kuludeks ning ülejäänu kuulub hooleandjale.

Hooleandja tunnitasu miinimumiks on seatud 8 eurot (bruto). 2018. aastal pankades pakutavate ettevõtluskontode kaudu saavad hooleandjad oma makse hõlpsalt reguleerida ja tulumaksumäär, mis tuleb brutotasult tasuda, on 20 protsenti.

Raigo Pappeli sõnul on teenus talle taskukohane ning õde Pirjel ja elukaaslasel süda sel ajal, kui hooleandja koos temaga toimetab, tunduvalt rahulikum. “Ma ei pea muretsema tema pärast kogu aeg. Kindlasti vajaks ka Raigo elukaaslase hoolduskoormus vähendamist ja ma nüüd ei teagi, kas suudab vald mingi lahenduse leida või peame me veel tihedamini CareMate’st hooleandjat tellima,” on Pirje praeguäraootaval seisukohal.

Esialgu on ta vennale, kelle alakeha on täiesti halvatud ning veidi liiguvad vaid käed, hooleandja tellinud just nendeks päevadeks, kui mehe elukaaslane tööl on ning ka kellelgi teisel pole võimalik olnud Raigole appi minna. Tellimine on lihtne – seda saab teha internetis firma kodulehel www.caremate.ee. Seal samas saab täita ka sooviavalduse hooleandjaks hakkamise kohta.

Pirje Pappeli sõnul on nende senine kogemus CareMate’i hooleandjatega olnud väga positiivne. “Seal töötavad ääretult kenad ja abivalmis inimesed ning nendega suhtlemine on olnud väga meeldiv,” tõdeb ta ning lisab: “Ma küll südamest loodan, et mul endal kunagi ei teki sellist olukorda, mil peaksin hooleandjat vajama, aga kui see peaks juhtuma, siis julgeksin CareMate’ist tellida küll."

Link originaalloole: 
https://maaleht.delfi.ee/news/tervis/tervis/ratastoolis-mehe-ja-tema-pere-paastis-tabarast-olukorrast-hooleandja?id=86181661

Loe lisaks

Emadepäev küll, aga kas oled toeks ka ülejäänud aasta?

Emadepäev on üks tore päev. Kindlasti pead sa oma ema ja ka vanaema sel päeval meeles. Ehk leiad aega külastusekski. Kuid kui palju tuleb ette sarnast kohtlemist kogu aasta jooksul ülejäänud päevadel?

Tõsi ta on, et alati ei ole võimalik teda toetada ja aidata. Kasvõi sõnadega. Ehk mõtled, et ta ei vajagi seda. Aga kujuta ette, kui sa sündisid, siis oli tema sinu jaoks olemas igal hetkel, kui seda vajasid. Püüdis anda endast parima, et saaksid täisväärtusliku elu. Nüüd on aeg ümber saanud ja meie perekonnaseaduse kohaselt oled sina see, kes peab tema eest hoolt kandma.

Sinu vastutada on see, et ta oleks emotsionaalselt õnnelik ning tagatud oleks ka hea füüsiline tervis. Palju mõtled sa tema heaolule igapäevaselt?

Mina mõtlen näiteks iga päev. Sest tal on raske. Samas ei tunne ma, et suudaksin talle piisavalt seetõttu tähelepanu pöörata. Niipalju, kui ta seda tegelikult vajab. Tähelepanu võrdub armastuse näitamisega.

Meie, Eesti inimesed, pole harjunud sõna „armastus“ väga kasutama, kuid Inglismaal ütleb isegi poemüüja igale ostjale „Hey, love!“. Ja sellele järgneb siiras naeratus. Ning naeratadki vastu. Ja elu on jälle rõõmsam. On tunda positiivsust. See tõstab emotsionaalset heaolu, mis omakorda hoiab ajukeemia stabiilsema, et toetada immuunsussüsteemi toimimist. Kas teadsid, et paljud füüsilised haigused saavad alguse stressist?

Tallinna keskhaigla on toonud välja faktid, mis on levinumad stressi põhjustajad:

·         liiga raske vaimne või kehaline töö

·         pingeline töine või kodune õhkkond

·         ületöötamine ja puudulik uni

·         tavapärase elurütmi ootamatu muutus

·         mure lähedase inimese pärast

·         iseenda või lähedase inimese raske haigus

Mis on emotsionaalse pinge esmased tundemärgid?

Südame-veresoonkonnasüsteem. Äkki tekkinud stress (nt tüli lähedasega) põhjustab südametöö kiirenemise ja südamelihase tugevamaid kokkutõmbeid. Korduvad stressiepisoodid võivad viia südameprobleemide tekkimiseni.

Luustiku-lihaskonnasüsteem. Stressis olles lähevad lihased pingesse. Pikaajaline lihaspinge võib tekitada valusid (näiteks peavalu, seljavalu). Hingamisteede süsteem. Stress võib kiirendada hingamist, kiire hingamine omakorda tekitada peapööritust ja tasakaaluhäireid.

Seedeelundite süsteem. Stress mõjutab söögiisu, stressis inimesed söövad palju rohkem või vähem kui tavaliselt. Stress võib esile kutsuda oksendamise ja isegi kõhuvalu ning mõjutada seedimist, põhjustades nii kõhulahtisust kui ka -kinnisust.

Reproduktiivsüsteem. Meestel võib stress halvendada testosterooni ja sperma tootmist ning põhjustada impotentsust. Naistel võib stress põhjustada menstruaaltsükli ärajäämist või ebaregulaarsust ja vähendada seksuaaliha.

Närvisüsteem. Stress põhjustab sageli unehäireid, ärevust, paanikahooge või depressiooni.

Loetletud tundemärkidele mitte tähelepanu pöörates võivad olla palju tõsisemad tagajärjed. Seetõttu on väga olulised armastavaid ja toetavaid suhteid lähedastega. Küll aga, nagu juba eelpool mainitud, ei ole alati aega, et igapäevaselt neile seda tuge pakkuda.

Tuues välja stressi tekkimise allikad oma lähedasele, kes mõtleb siis veel sinu enda peale? Me kõik vajame elus positiivset toetavat kätt. Olgu me siis noored või vanad. Kui juba päris vanad, siis ehk rohkemgi, kui julgeme seda tunnistada.

Mõelgem sellele ja olgem rohkem üksteisele toeks! Kavõi toetavate sõnadega, aga tähelepanu pöörates. Ja kui endal on ajaga raske ning koorem õlal, et emaga iga päev kohtuda ning aidata lõunasöök teha, poes käia või vajadusel isikuhooldusega,  siis CareMate aitab.

Uuri lähemalt, kuidas,  siit: https://www.caremate.ee/how

Stressi kohta rohkem infot: https://www.keskhaigla.ee/juhendid/Syda_A5_3bleed.pdf


Loe lisaks

Dementse eaka hooldajat ohustab läbipõlemine

Dementsus ohustab Eestis kümneid tuhandeid inimesi.
Brit Kerbo

Postimees
kirjutab, et dementsuse diagnoosiga inimeste lähedasi ohustab läbipõlemine. Tegelikult ohustab muidugi kõiki omastehooldajaid seesugune saatus. Loobume ju seetõttu sageli eneseteostusest, vabast ajast, võimalustest oma elu planeerida just enda vajadustest lähtuvalt.
Loe lisaks