Mida teha, kui kogu aeg on liiga kiire ja aega oma vanemate jaoks ei leidu?

Meie lapsed tahavad tähelepanu, partner tahab armastust, vanematel või vanavanematel on sügise ja talve saabudes rohkem abi tarvis. Peame leidma aega, et kõigi jaoks olemas olla. Ja vanemad ning vanavanemad ei taha meile, oma lastele, koormaks olla ning tihti ise abi ei küsi. Kas tuleb tuttav ette?

Nädalavahetusel tahaks puhata ja omaette olla. Aga ikka tekib ka siis kohustusi ja peab leidma aega ka oma kodu eest hoolitsemiseks. Argipäeval peab võib-olla ehk lennukile astuma, et töövisiit välismaale teha, ühelt kokkusaamiselt teisele tormama, lapsed trenni viima ja siis tuleb kõne oma seeniorist emalt või isalt, kelle helistamise peale tunneme jälle ärevust, et mis nüüd lahti. Nii need nädalad lähevad- kuniks aastaring saab taaskord täis.

Vanemad, kes andsid kogu hoole ja armastuse meile kui kasvasime, tunnevad end aga aina rohkem isoleerituna. Nad istuvad kodus ja vaatavad telekat. Ootavad lootuses kord nädalas telefonikõnegi meilt saada. Kord kolme kuu jooksul ehk ka näha, kuid see aeg kipub isegi harvemaks jääma. Sest meil on kogu aeg nii kiire.

Aga vanemad on ka inimesed, kes väärivad armastust ja tuge. Oma pisikestele lastele saab tänasel kiirel ajal hoidja ikka leitud, kuid vanemad saagu pigem ise hakkama. Kas see on õiglane, kui pereseadus ütleb, et peame ka oma emade ja isade eest hoolitsema, kui neil ükskord hoolt ja abi tarvis? Kindlasti on. Vanal ajal oli ju kõigil peres rohkem aega.

Sealsamas aga on ühiskond niivõrd märkamatult muutunud, et see tundub justkui iseenesest mõistetav, et kaugeneme oma lähedastest. Ja siis üks hetk äkki avastame, et meie vanemad on kriitiliselt haiged ja juba tõsiselt hädas.

Miks nad siis järsku nii haigeks jäävad? Sest nende kangekaelsus või meie poolt tekitatud arusaam on sellised, et abi paluda pole sünnis. Ei saa ega taha ju tüliks olla. Ja nii püütakse ise hakkama saada ka kõige raskemates olukordades, kus kõrge iga seda enam lihtsalt ei võimalda. Kõigepealt tekib alateadlik stress, mis viib aktiivsest eluviisist loobumiseni. Vähem liikudes kaob ka söögiisu ja püütakse lihtsama ning vähemaga hakkama saada. Ja nii tuleb- esmalt nõrkus, siis kukkumine, mõni murd või raske haigus. Kahjuks puudutab see kõiki meid ühel hetkel enda lähedaste või enda elus.


Aga mida siis teha? Kas ehk võiks abi olla hooleandjast läbi CareMate'i? Tasub kindlasti pereringis arutada, et kas juhul, kui kodutööd ja poeskäigud aitab keegi ära teha, oleks endal koormus väiksem? Ja siis ka süda rahul, et lähedane on hoitud. Saates hooleandja seltsiks, aitaks me vanematel aktiivsemalt elu elada, mis tervisele igati kasuks. Aga kindlasti on oluline hoida pimedal ajal rohkem kokku, et südamesoojusega talvele tugevamalt vastu minna.

Eelmine
Kellele ja miks tellida hooleandja?
Järgmine
Peegeldus tänasele PM artiklile: meilt saab abi