Meil on suitsiidiabi aga, kus on elujaatus? Abi ilma paranemise lootuseta elujaatajale.

Olen aastaid pidanud juurdlema nii tundlikul teemal, kui eutanaasia.

Eesti Lihasehaigete Seltsi esimees 22.01.2019

Minu jaoks on füüsis kõigest defektiga pakend, mis vaimusära seni tuhmistada suutnud ei ole. Kuigi tean, et enda olukord lihasehaigena kergemaks ei lähe. Olen pidanud Eesti Lihasehaigete Seltsi pikka aegse liikmena palju hääbumisi kõrvalt nägema.  Kui on mingigi võimalus edasi tegutsemiseks siin maapealses elus, siis ma seda ka kasutan. Mind tuleb sisuliselt jõuga teistpoolsuse ukse taha vedada.

Oleks justkui põhjust targutada, aga mõistan, et mina olen mina ja iga inimese taluvuse piir on erinev.

Varem oli eutanaasia kauge nähtus kino ekraanilt, kuid nüüd on see juhtum minu ees lahti rullumas. Minu  hea sõbranna ja aktiivne seltsi kaaslane on sisimas juba pikalt mõelnud teistpoolsuse ukse paotamisele, et jätta lastele mälestus, kui säravast ja tegusast emast. Need on inimese enda mõtted ja plaanid ning õigus otsustada. Siin moraali loengut ei ole mõtet pidada.

 Kuid Eesti Lihasehaigete Seltsi esimehena sooviks ühiskonnalt tasakaalustuseks toetavat suhtumist ka neisse, kelles on vaimutugevust, siin maailmas tegutseda ka kõige raskemates oludes. Need inimesed vajavad selleks ka vastavat keskkonda.

Kuid sügava liikumispiiranguga elujaatajaid peetakse enamasti vaprateks superkangelasteks või kiputakse võõristades vaatama, mida sa ka ei soovi.

Parimaks näiteks on see, et ühiskonnas on arutelude keskmes siiani, kuidas omastehooldajaid tööturule tagasi tuua. Aga millisena abistatav oma elu näeb või vaatamata piiratusele veel teha sooviks, väga selle üle arutleda ei soovita.

Minu peres on püütud alati jälgida, et igal pereliikmel oleksid võimalused arenguks. Vaatamata keerukustele on see enamvähem ka õnnestunud. Kuigi kõrvaltvaataja näeb, mind Apollo 13 missioonina, kus kuule nagunii ei jõuta ja elus hoidminegi on parajalt keerukas ülesanne. Apollo13 missioonis leidis laiem üldsus, et see kosmose lend ei vääri küünlaid. Õnneks on mu eluteel olnud pere ja teised kaasteelised, kes on tõestanud vastupidist ja leidnud kriitilistel hetkedel lahendusi, mis võimaldanud elu täistuuridel jätkata.

Just elust maksimumi välja meelitav tugigrupp ja elujaatajad ehk aitavad ühiskonda ja otsustajaid veenda, et ka vaatamata keerukustele võib iga elu olla elamisväärne.

Eelmine
Mis õigusega me reklaamime, et CareMate teenus on turvaline?
Järgmine
Ratastoolika bingo (Osa 1)