kui palju peaks liikuma kõrges eas?

Kas oled vahel mõelnud, et kui palju sinu vanemas eas lähedased värskes õhus liikuda saavad? Kas nad käivad veel sõpradega iseseisvalt kohtumas või on jätnud paljud toimingud oma elust nüüdseks välja? Ilmselt ei ole see asi, mille peale igapäev mõtlema kipud, kuid kas üldse peakski?

Tõsi ta on, et kõrge iga toob endaga kaasa ka jõu kao, et olla aktiivne ja reibas. Kuid palju on kinni ka hirmus ja motivatsioonilanguses. Tihti pole neil lihtsalt julgust üksi enam väljas käimist ette võtta. Kui panna ennast korra kõrges eas inimese rolli ja mõelda nendele piirangutele, mis vananemine või mõni haigus endaga kaasa toob, siis ega ikka ei tahaks küll selles seisus olla. Jääda koju teleka ette tervet oma ülejäänud elu veetma on aga üsna tavapärane nähtus.

Jah, niipalju, kui endal on aega, ehk käid ikka aegajalt viimas oma lähedasi jalutuskäigule või poodi. Kuid kas seda on piisavalt? Kui palju sa ise väljas ringi liigud? Kas eakas lähedane peaks üldse samavõrd palju ringi liikuma? Need on esimesed mõttekohad, mis tulevad esile, kui väljas liikumisest rääkida.

Miks on liikumine siiski ka kõrges eas väga oluline tegevus?

  • kardio-respiratoorne võimekus säilib või suureneb,
  • kaal on kergemini kontrolli all, väheneb abdominaalse rasva kogunemine,
  • suureneb lihasjõud,
  • paraneb tuju,
  • väheneb depressiooni ja apaatia risk,
  • igapäevane toimetulek on parem,
  • paraneb une kvaliteet.

Kui palju oleks mõistlik liikuda ja mida oma eakate lähedastega siis peale hakata? Siinkohal mõned näpunäited:

1. Nädalas kokku vähemalt 150 minutit (2,5 tundi) ja mitte lühemate, kui korraga 10 minutiliste aktiivsete tegevustena tuleks liikuda. Käia jalutamas, astuda treppidel. Liikuda võiks mõõduka kiirusega vastavalt võimekusele ja mitte pingutada üle. Selle tunneb ära järgmiselt. Suureneb südame löögisagedus, sageneb hingamine ja tekib higistamine, kuid sellise liikumise ajal peaks olema võimalik kaslasega kenasti vestelda.  

2. Vähemalt kaks korda nädalas tuleks tegeleda ka lihasjõudu suurendavate tegevustega. Selleks võib muretseda koju näiteks kergemat sorti hantlid ja proovida nendega erinevaid võimlemisharjutusi. Erinevate võimlemisharjutuste programmi kokku panemisel peab taaskord järgima, et ei pinguta üle. 

3. Vähemalt kaks korda nädalas peaks kehaline aktiivsus olema seotud tasakaalu ja koordinatsiooni arendamisega. Selle jaoks võib teha võimlemisharjutusi, mis on eakatele mõeldud aeroobikana leitavad internetist. Samuti on heaks koordinatsiooniks asjadest üle ja mööda astumise võtted ning treppidest käimine.

Kindlasti on vajalik arvestada eakate füüsilisi ja vaimseid eripärasid. Erandjuhtudel täpsustada sobilikke tegevusi arsti ja/või füsioterapeudiga. Aga kui eakas ei ole lihtsalt huvitatud liikumisega tegelemisest või pole endal piisavalt aega, et iganädalaselt temaga jalutamas käia, tuleb CareMate appi.

Platvormil pakutavate teenuste hulgast on võimalik leiad erinevat sorti väljas käimise abi. CareMate hooleandjad on koolitunud selleks, et toetada ja motiveerida tegutsema ning teha asju koos, mitte teostada tegevusi eaka eest täielikult ise ära. Nii näiteks tähendab poes käimise abi platvormil eelkõige seda, et kaasa saab saatja, kelle toel oleks julgem ja turvalisem. Samuti võib tellida liikumisabi, et koos võimelda.

Hooleandjad on andnud tagasisidet, et inimesed, kes jäänud varasemalt tugitoolisportlaseks, on mõne visiidi järel palju aktiivsemaks ja rõõmsameelsemaks muutunud. Liikumine tõstab toonust ja tugevdab tervist igal juhul.


Eelmine
hoolesõber erivajadustega lastele