Kui keskea “rõõmud” kimbutavad

Heret Enden

Vahel on kõigil tunne, et enam lihtsalt ei jaksa ja aega napib. Üldiselt on inimese elukaar jaotunud neljaks. Neist teine etapp on pärast laps-noorukiiga, kus saavutatakse vaimne töövõime tipp. See on ka aeg, kus võivad inimesed oma läbielatud aastatele tagasi vaadates läbida ümberhindamise, mida kutsutakse keskeakriisiks.

Selle arenguetapiga käib kaasas asjaolu, et lisaks sisemistele küsimustele, tuleb hakata tähelepanu pöörama ka oma vanemate tervisele ning selle nõrgenemisel kaasnevate toimetulekuprobleemide lahendamisele. Ega õiget vastust siin polegi, kuid sellega võime me kõik nõustuda, et tasakaalu leidmine on paras väljakutse.

Abiks võib olla hiljuti Äripäevas ilmunud artikkel*. Sealhulgas soovitatakse ka hooldust vajava inimese puhul leida abiline, kes on sõltuvalt vajadusest – vastavalt kokkuleppele, valmis tuge pakkuma.

Esmapilgul tundub, et see on imelihtne – küll keegi ikka huvitub… Või siis tuleb hakata ise hooldama. Mõnel juhul võib see emotsionaalselt olla äärmiselt kurnav, seega ka viimane variant ei tundu kõige parem. Uurides erinevaid lahendusi, mis on omakorda tohutu ajakulu, ei julgeta mitmetel juhtudel isegi ametite poolt füüsilist isikut soovitada. “Soovitaja“ ei taha vastutust võtta, kartes, et koostöö ei toimi. On väga oluline, et turvalisus oleks tagatud.

Sundolukorras vastu võetud otsus ei pruugi alati olla kõigile osapooltele võrdväärne. Tegutsetakse instinktist lähtuvalt ning mõnel juhul olukorda läbi kaalumata, kas ollakse võimalikest valikutest ikka parima kasuks otsustanud. Hiljem, kui olukord on vaibunud, hakatakse enesele paratamatult küsimusi esitama; „Kas see oli ikka õige? Mida ma oleksin pidanud veel teisiti tegema? Mida saanuks ma rohkem teha?“. Lõpuks lepitakse tehtuga, sest aega tagasi keerata ei saa.

Oma vanemate eest hoolitsemine on täiesti loomulik ning see on osa meie ühiskonnas valitsevast normist. Kuid kuidas vältida seda, et kõige produktiivsemas tööeas ei peaks hoolduskoormust üksi kandma, sest paindlikku ja professionaalset hooldajat lihtsalt ei leidu? Minu jaoks on ka paradoksaalne, et teises eluetapis maetakse oma eluenergia ja rõõm hoolduskoormuse alla, kuid keskeale järgneval eluperioodil (ingk. third age) on võimalus elu nautida. Paraku on aga jõuetus ning elust väsimus muutunud argipäevaks.

Kui tunned, et oled pere, laste, töö või enesearendamise kõrvalt väljapääsmatus olukorras, tuleb CareMate appi, organiseerides erivajadusega lähedasele hooldusabi kodus. Vali sobivad teenused ja registreeri end caremate.ee lehel!


*Kupper, K. (2017). Kust saab abi, kui pidevat hooldust vajab eakas inimene. Omastehooldus, 01.12.2017, Äripäev.


Eelmine
Kui Tinderist jääb väheks... Kuidas leida põnevaid väljakutseid?
Järgmine
CareMate annab kaua oodatud iseseisvuse