Emadepäev küll, aga kas oled toeks ka ülejäänud aasta?

Emadepäev on üks tore päev. Kindlasti pead sa oma ema ja ka vanaema sel päeval meeles. Ehk leiad aega külastusekski. Kuid kui palju tuleb ette sarnast kohtlemist kogu aasta jooksul ülejäänud päevadel?

Tõsi ta on, et alati ei ole võimalik teda toetada ja aidata. Kasvõi sõnadega. Ehk mõtled, et ta ei vajagi seda. Aga kujuta ette, kui sa sündisid, siis oli tema sinu jaoks olemas igal hetkel, kui seda vajasid. Püüdis anda endast parima, et saaksid täisväärtusliku elu. Nüüd on aeg ümber saanud ja meie perekonnaseaduse kohaselt oled sina see, kes peab tema eest hoolt kandma.

Sinu vastutada on see, et ta oleks emotsionaalselt õnnelik ning tagatud oleks ka hea füüsiline tervis. Palju mõtled sa tema heaolule igapäevaselt?

Mina mõtlen näiteks iga päev. Sest tal on raske. Samas ei tunne ma, et suudaksin talle piisavalt seetõttu tähelepanu pöörata. Niipalju, kui ta seda tegelikult vajab. Tähelepanu võrdub armastuse näitamisega.

Meie, Eesti inimesed, pole harjunud sõna „armastus“ väga kasutama, kuid Inglismaal ütleb isegi poemüüja igale ostjale „Hey, love!“. Ja sellele järgneb siiras naeratus. Ning naeratadki vastu. Ja elu on jälle rõõmsam. On tunda positiivsust. See tõstab emotsionaalset heaolu, mis omakorda hoiab ajukeemia stabiilsema, et toetada immuunsussüsteemi toimimist. Kas teadsid, et paljud füüsilised haigused saavad alguse stressist?

Tallinna keskhaigla on toonud välja faktid, mis on levinumad stressi põhjustajad:

·         liiga raske vaimne või kehaline töö

·         pingeline töine või kodune õhkkond

·         ületöötamine ja puudulik uni

·         tavapärase elurütmi ootamatu muutus

·         mure lähedase inimese pärast

·         iseenda või lähedase inimese raske haigus

Mis on emotsionaalse pinge esmased tundemärgid?

Südame-veresoonkonnasüsteem. Äkki tekkinud stress (nt tüli lähedasega) põhjustab südametöö kiirenemise ja südamelihase tugevamaid kokkutõmbeid. Korduvad stressiepisoodid võivad viia südameprobleemide tekkimiseni.

Luustiku-lihaskonnasüsteem. Stressis olles lähevad lihased pingesse. Pikaajaline lihaspinge võib tekitada valusid (näiteks peavalu, seljavalu). Hingamisteede süsteem. Stress võib kiirendada hingamist, kiire hingamine omakorda tekitada peapööritust ja tasakaaluhäireid.

Seedeelundite süsteem. Stress mõjutab söögiisu, stressis inimesed söövad palju rohkem või vähem kui tavaliselt. Stress võib esile kutsuda oksendamise ja isegi kõhuvalu ning mõjutada seedimist, põhjustades nii kõhulahtisust kui ka -kinnisust.

Reproduktiivsüsteem. Meestel võib stress halvendada testosterooni ja sperma tootmist ning põhjustada impotentsust. Naistel võib stress põhjustada menstruaaltsükli ärajäämist või ebaregulaarsust ja vähendada seksuaaliha.

Närvisüsteem. Stress põhjustab sageli unehäireid, ärevust, paanikahooge või depressiooni.

Loetletud tundemärkidele mitte tähelepanu pöörates võivad olla palju tõsisemad tagajärjed. Seetõttu on väga olulised armastavaid ja toetavaid suhteid lähedastega. Küll aga, nagu juba eelpool mainitud, ei ole alati aega, et igapäevaselt neile seda tuge pakkuda.

Tuues välja stressi tekkimise allikad oma lähedasele, kes mõtleb siis veel sinu enda peale? Me kõik vajame elus positiivset toetavat kätt. Olgu me siis noored või vanad. Kui juba päris vanad, siis ehk rohkemgi, kui julgeme seda tunnistada.

Mõelgem sellele ja olgem rohkem üksteisele toeks! Kavõi toetavate sõnadega, aga tähelepanu pöörates. Ja kui endal on ajaga raske ning koorem õlal, et emaga iga päev kohtuda ning aidata lõunasöök teha, poes käia või vajadusel isikuhooldusega,  siis CareMate aitab.

Uuri lähemalt, kuidas,  siit: https://www.caremate.ee/how

Stressi kohta rohkem infot: https://www.keskhaigla.ee/juhendid/Syda_A5_3bleed.pdf


Eelmine
Kas vahel tunned, et sooviksid vanematele abi, aga ei leia ise piisavalt aega?
Järgmine
Kas pääsetee ka Sinu pere olukorrale hoolduse küsimuses?