Dementse eaka hooldajat ohustab läbipõlemine

Dementsus ohustab Eestis kümneid tuhandeid inimesi.
Brit Kerbo

Postimees
kirjutab, et dementsuse diagnoosiga inimeste lähedasi ohustab läbipõlemine. Tegelikult ohustab muidugi kõiki omastehooldajaid seesugune saatus. Loobume ju seetõttu sageli eneseteostusest, vabast ajast, võimalustest oma elu planeerida just enda vajadustest lähtuvalt.

Dementsuse diagnoosiga eakate puhul on lähedaste olukord aga päris keeruline, sest hakkama tuleb saada väga erinevate olukordadega ja sageli on pea võimatu eakat pereliiget terveks päevaks omapäi jätta.

Eestlased pole väga kurtjad, kuigi meie emakeelest kipub ikka siin-seal ilmnema, et eestlane muretseb seda ja muretseb toda, kuni beebideni välja – ka neid muretsetakse. Aga muretsetakse liialt sageli omaette, pereringis, naabrinaisele kurtes või end netiportaalides välja elades. Abi ei tihata paluda vahel ka seetõttu, et varasemalt on põrkutud bürokraatiaga või saadud erinevatest ametkondadest eitavaid vastuseid.

Mida aga riiklik hoolduskoormuse rakkerühm välja on toonud, ja mida ma ei väsi kordamast: suure hoolduskoormusega inimesed võivad lisaks tööturult kõrvale jäämisele sattuda ka ise abivajajateks ning see on surve kogu ühiskonnale. Selline olukord ei taga hooldajate ja hooldatavate inimväärikust ning lisaks tekitab riigile kaudseid kulusid – saamata jääv maksutulu, lisakoormus tervishoiusüsteemile, inimeste toimetuleku rahaline toetamine jne. Seega peame me õppima märke tähele panema ja mõistma ning sellest lähtuvalt kasutama ka lisaabi võimalusi.

Millega on tegemist?

Eestis hinnatakse olevat umbes 15 000−17 000 dementsussündroomiga inimest. Haigekassa andmetel on viimasel viiel aastal (2013−2017) esmakordselt dementsuse diagnoosi saanud inimesi kokku 17 682. Keskmiselt lisandub aastas 3500 dementsussündroomi diagnoosiga inimest. Prognoosid aga ütlevad, et järgneva 50 aasta jooksul dementsete inimeste arv neljakordistub.

WHO hinnangul on maailmas 50 miljonit dementsuse diagnoosiga inimest ja igal aastal lisandub 10 miljonit uut juhtu. Dementsust peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks puude kujunemisel ja teistest sõltuvaks muutumisel vanemaealiste hulgas. Ennustatakse, et aastaks 2030 on maailmas 82 miljonit ja 2050 juba 152 miljonit dementset. Peamiselt tuleb kasv madala ja keskmise sissetulekuga riikidest.

Dementsuse diagnoos ei ole keeruline mitte ainult diagnoosi saajale endale, vaid tõsine väjakutse ka hooldajatele ja pereliikmetele. Dementsuse kohta teatakse vähe, seda stigmatiseeritakse ja aladiagnoositakse. Dementsuse diagnoos avaldab sellega seotud osapooltele mõju nii füüsiliselt, psühholoogiliselt, sotsiaalselt kui ka majanduslikult.

Märgid ja sümptomid

Dementsus mõjutab iga inimest erineval viisil, olenevalt haiguse mõju ulatusest ja inimese isiksuse tüübist enne haigestumist. Dementsusega seotud märke ja sümptomeid saab jagada kolmeks:

Varane staadium: sellest staadiumist vaadatakse sageli mööda, sest märgid avalduvad järk-järgult:

·       unustamine;

·       ajataju kaotamine;

·       eksimine tuttavates kohtades.

Keskmine staadium: märgid ja sümptomid muutuvad selgemaks ja piiravamaks:

·       hiljutiste sündmuste ja tuttavate nimede unustamine;

·       eksimine omas kodus;

·       sagenenud suhtlusprobleemid;

·       vajalik abi isikuhooldusel;

·       muutused käitumises, näiteks ekslemine ja küsimuste kordamine.

Hiline staadium: seda iseloomustab täielik sõltuvus kõrvalabist ja passiivsus. Mäluhäired muutuvad tõsisemaks ning ka füüsilised sümptomid muutuvad ilmsemaks:

·       aja- ja kohataju puudumine;

·       võimetus tunda ära oma sugulasi ja sõpru;

·       suurenenud vajadus isikuhooldusel;

·       kõndimisraskused;

·       käitumishäired, mis võivad hõlmata ka agressiooni.

Mida teha?

On selge, et hilises staadiumis dementsuse diagnoosiga eakat on juba keeruline kodus aidata, sest ta võib vajada 24 h järelevalvet. Riik on teinud erinevaid pingutusi ja tänavu 5. septembril sõlmiti leping dementsuse kompetentsikeskuse loomiseks. Keskuse eesmärk on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut. (Loe:  https://60pluss.postimees.ee/6271191/dementsusega-tegelevad-eksperdid-loovad-kompetentsikeskuse) Kuigi probleemi on riiklikul tasemel märgatud, on täna veel liiga vähe võimalusi pakkuda dementsuse diagnoosiga inimeste lähedastele piisavat abi.

Ühe võimalusena tuleb appi CareMate: meie väljaõppe saanud hooleandjad saavad tulla soovitud regulaarsusega eakat aitama nii isikuhooldusel kui ka kodustel toimetustel ning liikumisraskuste ilmnemisel ka abina jalutama minnes. Eesmärgiks nii see, et eakas ei oleks isoleeritud, hädas ja üksinda ning samuti see, et lähedased ei peaks pidevalt muretsema ning saaksid rahulikult tegeleda oma töö ja pereeluga.

CareMate ei anna teile eitavaid vastuseid, me proovime leida parima lahenduse. Samuti ei tule teil tegeleda tarbetu bürokraatiaga ja lõputult blankette täita, mis teie lähedase abivajadust tõestaks. Piisab, kui minna kodulehele www.caremate.ee, valida vajalikud teenused, täpsustada abivajadus ja tellida hooleandja, kes annab endast parima, et tagada turvaline, mugav ja paindlik lahendus.

Lisalugemist:

http://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/dementia


Eelmine
CareMate sai riigilt teenuse arendamiseks 15 000 eurot toetust
Järgmine
Üksindus viib depressiooni