CareMate käis Eesti Epilepsialiidu suvepäevadel

Ühel toredal suveõhtul tuli kutse Peipsi  äärde Eesti Epilepsialiidu suvepäevadele. Sellised kutsed on alati nii siirad ja südamlikud, et CareMate nõustus rõõmuga minema.  Olime väga meeldivalt üllatunud lahkuse ja avatuse üle, mida liidu liikmed jagasid. Omandati palju olulist infot, mida ühiskonna teavitamiseks  meelde tuletada ja jagada.

Mis epilepsia täpsemalt on?

Paljud ei tea, mis haiguse see epilepsia tegelikult on ja kas see on tõsine haigus? Tekib segadust, küsimusi, et kuidas käituda ja palju hirmu. Hirmust saab siis üle, kui on teadmised, mismoodi talitada.

Epilepsia on haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed krambihoogude perioodid. Põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud.

Epilepsia haiged on tegelikult mõistuselt täiesti normaalsed inimesed. Kui ilmneb mõni muu eripuue või iseärasus, siis on tegemist lisandunud teise haiguse või puudega. Näiteks diabeet ja epilepsia omavahel koos. Kuid kuna ajutegevus häirub krambihoo ajaks, siis esineb peale hoo möödumist epilepsiat omavatel inimestel taastumisperioodil meeltesegadus. See ei tähenda, et nad on mõistuselt imelikud või purjus. See on protsess, et taastada aju töö.

Krambihood on kõige suurem hirm nii epilepsiat omavale inimesele kui ka tema lähedastele, sest see on ootamatu. Inimene võib kukkuda tänaval, poes, tööl, koolis, mõnel üritusel, kodus- igal pool. Vahel võib hoo tekkimisele kuluda mitu aastat, vahel vaid mõni kuu. Mõnel puhul tuleb ette, et hoog toimub öösel magades ja sellel puhul peab eriti tähelepanu pöörama öisele magamisasendile, et see poleks ohtlik.

Väga kurb oli kuulda, et Eestis isegi politsei on pidanud epilepsiahoos inimesi purjus inimesteks ja viinud neid seetõttu kainestusmaija. Ja sellised kogemused tekitavad hirmu epilepsia diagnoosiga inimestel elust osa saada.


MÕNED SOOVITUSED EPILEPSIAT OMAVA INIMESEGA KOOSVIIBIDES.


Esiteks on tähtis mõista, et iga inimene on individuaalne ja kui mõnel teisel toimuvad asjad ühtemoodi, siis temal ei pruugi need nii olla. Nagu iga organism on väga erinev ja iga immuunsussüsteem talitab erinevalt, täpselt samamoodi iga epilepsia haigus on erineva kulgemisega. Üks asi aga, mis aitab ennetada hoogude teket on stressi tekitavate situatsioonide vältimine. Vaidlused, liiga kõva muusika, vilkuvad tuled- kõik mis pingutavad ajutegevust rahulikust olekust rohkem, võivad mõjutada hoogude teket.


Kui aga hoog tekib, siis võivad nad kukkuda igal pool ja seetõttu on väga tähtis teada, mismoodi nad asetseda, et ei tekiks lämbumisoht ja mismoodi tegutseda, kui veri väljas. CareMate hooleandjad on läbinud nii praktilise kui teoreetilise koolituse, kuidas toetada epilepsiahaigeid nende igapäevaelus ja talitada juhul, kui esineb hoog.

Kindlasti soovib CareMate olla rohkem toeks erinevate haiguste ja puuete korral ning on alati valmis tulema kuulama ja kaasa mõtlema, kuidas saaks rohkem aidata. Üheskoos oleme tugevamad ja saame raskustest üle!


CareMate tänab Eesti Epilepsialiitu kutse eest. Oli väga õpetlik ja silmaringi avardav kohtumine.

Kui ka sinul on lähedane, kes vajab igapäevaste tegevuste juures abi ja hoolt siis CareMate-ist leiad omale sobiva hooldaja. Telli hooldaja siit!


Eelmine
Vanemad ei taha minna hooldekodusse, aga ise ka hooldada ei jaksa?
Järgmine
Miks tellida jalgade hooldus oma eakale lähedasele?