Anu lugu – Keegi meist ei pea üksinda hakkama saama


Väärikas vananemine tähendab võimalust elada kõrge eani elu, kus on tagatud vabadus, vajadusel kõrvaline abi, sotsiaalsed suhted ning kindlustunne. 

Need elementaarsed asjad aitavad inimestel tunda end väärtustatu ja hoituna, ning võimaldavad kauem säilitada paremat füüsilist ja vaimset tervist. Väärikalt vananeda soovime me ise ja sama ka oma lähedastele.

Nii õiguskantsler kui hooldekodude juhid on toonitanud, et parim koht elutalve möödasaatmiseks on oma kodu ja harjumuspärane keskkond. 

Hooldekodu peaks jääma viimaseks võimaluseks neile, kes vajavad kõrvalist abi ööpäevaringselt. 

Kuid mida siis teha olukorras, kus me ise või meie pereliikmed enam iseseisvalt toime ei tule?

Jagame Sinuga ühte meie kliendi lugu, kelle jaoks CareMate’i teenus oli keerulises olukorras päästvaks õlekõrreks.


Abikäsi täpselt õigel ajal

Olin külas oma emal õendushaiglas ja sain just teada, et ta kirjutatakse sealt mõne päeva pärast välja. Olin juba käinud vaatamas üht hooldushaiglat ja teinud eelkokkuleppe, et viin ema sinna kuna üksi ta kodus hakkama ei oleks saanud,“ alustab Anu oma lugu. 

Olles pere ainus laps ja elades vanematekodust eemal, oleks töö kõrvalt üksi ema hooldamine olnud väga keeruline. Paraku ei tundunud ka hooldushaigla pakutav voodikoht viieses toas erinevast rahvusest ja temperamentidega inimestega Anule parima lahendusena. 

Elus kipub ikka nii olema, et ka lootusetuna tunduvates olukordades jõuavad meieni inimesed, kes juhatavad kätte õige teeotsa. Nii sattus ka Anu vestlema ühe hooldajaga, kes rääkis talle CareMate’i internetikeskkonnast ning võimalusest, kuidas ema kodus mugavalt ja turvaliselt elada saaks. „Edasi tuli juba otsus kiiresti, sest arvasin, et oma kodus on emal ikka parem olla,“ räägib Anu.

CareMate’i teenust hakkas Anu kasutama septembris eesmärgiga, et hommikul ja õhtul oleks vanematel söögitegemise, hügieenitoimingute ja rulaatoriga liikmisel abiks usaldusväärne inimene. Ise olen väga rahul just seetõttu, et ema saab oma kodus elada, üksi ma ei suudaks sellega hakkama saada,“ lisab ta. 

Suureks toeks on Anu sõnul talle ka isa, kes tuleb veel iseseisvalt toime ning saab eakaid kaks korda päevas abistamas käivale hooleandjale ukse avada.

 

Hirmud

Eakatel võtab uute olukordadega harjumine rohkem aega kui noortel ning tihti ollakse uuenduste suhtes isegi umbusaldavad või laidetakse need sootuks maha. Sellepärast võib ka võõra abilise kutsumine oma koju tunduda hirmutav.

Ka Anu vanematel olid samad mured. Samuti tundvat isa piinlikust Parkinsoni tõvest tingitud kätevärisemise pärast ja kindlasti ei sooviks ta enda juurde meessoost hooldajat. Inimesed on erinevad ja kõigi soove tuleb austada.

CareMate’i teenuse üks suuri eeliseid on võimalus enne hooleandja tellimist tutvuda tema tausta, kogemuste ning talle jäetud tagasisidega. Tellimuse esitamisel soovitab CareMate’i teenuseplatvorm ka ise kõige sobivamate oskustega inimesi. Hooleandjaks registreerumisel kontrollitakse isikute tausta ning koolitatakse professionaalse teenuse pakkumiseks välja.

Kuigi alati pole võimalik samal hooleandjal Anu vanematel abis käia, on kõik sellegi poolest võõraste abikätega kodus nüüdseks harjunud. „Mulle tundub, et nad väga ootavad oma abistajaid. Tegin neile laua peale graafiku, mis päeval ja mis kell keegi tuleb. Nüüd veavad sealt näpuga järge,“ ütleb Anu rõõmsalt.

 

Hoolekande probleemid Eestis

Kuigi eestlaslik visadus sunnib meid vajadusel kasvõi üksi tulest ja veest läbi minema, siis peame mõtlema ka enda tervise hoidmisele ja elu elamisele. Üksinda ei peaks ega tohiks keegi meist oma murega jääda.

Paljude inimeste jaoks tundub abi vajava lähedase paigutamine hooldekodusse endiselt ainsa lahendusena, sest teavitustöö teiste võimaluste olemasolust pole olnud piisav ning koduhooldusteenust peetakse pahatihti väga kalliks. 

See on loonud olukorra, kus üldhooldusteenusel viibivate klientide hulk on hüppeliselt kasvanud ning koduhooldusel olevate inimeste arv teatud aastatel isegi vähenenud. Varasemalt polnud Eestis ka koduhooldust pakkuvaid firmasid piisavalt, et kõigile jaguks.

Sotsiaalministeeriumi andmetel viibis 2017. aasta jooksul üldhooldusel 11 874 inimest.

Hooldekodudesse tehtud kontrollkäikudel ilmnenud peamised probleemid olid seotud inimväärsete elamistingimuste tagamise, töötajate arvu, inimeste liikumisvabaduse ebaseadusliku piiramise, tervishoiuteenuse kättesaadavuse, privaatsuse puudumisega hügieenitoimingutel, abivahendiga liikumiseks kohandamata ruumide ning erivajadustele vastavate abivahendite kasutamisega.

Õiguskantsler leiab, et peamiselt tulenevad nimetatud probleemid valdkonna kroonilisest alarahastamisest. Samuti hästitoimiva süsteemi puudumisest, mis võimaldaks analüüsida inimeste täpsemat hoolekandeteenuse vajadust. Inimesed suunatakse hooldekodusse või ootejärjekorda olenemata sellest, kas nad ööpäevaringset abi reaalselt vajavad või mitte, kuid alternatiivsete võimalustega piisavalt kurssi ei viida.

 

Abi võib olla lähemal kui arvata oskame

CareMate’i loojate eesmärk on lahendada abikäte puuduse probleem - tagada hooldusabi vajajatele iseseisvus ning kaotada pereliikme hoolduskoormus. Kõigil peab olema õigus elada oma elu!

Anu julgustab temaga sarnases olukorras olevaid inimesi kaaluma alternatiivseid lahendusi hooldusabi pakkumiseks oma lähedastele. Kuigi CareMate’i teenus on Eestis ainulaadne ja võib eestlastele veidi võõras tunduda, tasub kindlasti sellele võimalus anda. 

Soovitan kindlasti pöörduda teie poole ja proovida teenust. Kindlasti on inimesed erinevad ja ka hoodajad, aga ei tasu ennast üksi jätta ja oma elu elamata jätta. Ja vanainimene - tema ju tahaks surmani omas kodus olla, kui vähegi võimalus,“ julgustab Anu teisi.

Kui ka Sina tunned, et vajad tuge, siis võta meiega kindlasti ühendust info@caremate.ee ja leiame Sulle kindlasti parima lahenduse.

Olge hoitud!

Eelmine
Kuidas talvistes oludes ohutult liikuda?
Järgmine
Raigo lugu - elu kodus hooleandja abiga on võimalik